Arutelu:Ferenc Liszt

temast motiveerituna

See ei ole hästi arusaadav. Andres 23. september 2006, kell 09:59 (UTC)

---

Kas ungari rahvuslik koolkond on kindel mõiste? Sel juhul tuleb see linkida. Kui ei ole, siis on sõnastus ebamäärane. Andres 23. oktoober 2008, kell 12:03 (UTC)

Mitmete (eriti romantismiaegsete) heliloojate kohta öeldakse, et nad on oma rahvusliku koolkonna rajajad. Seda tuleb mõista nii, et seoses rahvusliku liikumisega olid nemad esimesed, kes hakkasid kirjutama rahvuslikku muusikat. Enne oli eri maade muusika allutatud rohkem ühtsele stiilile. Rahvuslikke koolkondi võib ju linkida, aga ega sealt pikka artiklit ei tuleks, sest vastava riigi või rahva muusika artiklis (nt Ungari muusika) saab selle kõik ära kirjutada. Või linkida ja tehagi ümbersuunamine ungari muusikale... Adeliine 23. oktoober 2008, kell 12:29 (UTC)

Tee, kuidas õigeks pead, aga praegune ei ole hästi arusaadav. Andres 23. oktoober 2008, kell 12:42 (UTC)

Kõigepealt võiks teha artiklid koolkond (en:School of thought?) ja rahvuslik koolkond (üldises mõttes, mitte ainult muusikas) ja siis edasi mõelda, aga ma pole kindel, kas ma nende artiklitega hakkama saaksin. Adeliine 23. oktoober 2008, kell 15:09 (UTC)

Selle inglise viki artikli teema tundub olevat liiga üldine. Saksa vikis on spetsiaalselt kunstikoolkondade kohta artikkel Schule ning selle muusika-alajaotuses on öeldud nii:

Muusikas mõeldakse koolkonna all tavaliselt teatud stiilisuunda, nagu Venezia koolkond, Rooma koolkond, Napoli koolkond (...), sageli ka rahvuslikku stiili nagu itaalia, prantsuse koolkond.

Nii et see on nii, nagu Sa ütlesid. Aga ma pole kindel, kas probleemi saab lahendada linkimisega artiklile Ungari muusika. Sellises artiklis tuleks ju rääkida Ungari muusikast enne Liszti. Andres 23. oktoober 2008, kell 22:37 (UTC)

Miks ainult enne Liszti? Kui pealkiri on Ungari muusika, siis peaks see sisaldama/kajastama nii ajalugu kui praegust olukorda, tegema kokkuvõtted ja/või viitama artiklitele nii rahva-, süva- kui levimuusikast. Jaapani muusika näiteks. Adeliine 25. oktoober 2008, kell 09:42 (UTC)

Nõus, ma mõtlesin, et ka enne Liszti, ühesõnaga Ungari muusikast, mis ei kuulu ungari rahvuslikku koolkonda. Muidugi on võimalik selles artiklis kuskil rasvase kirjaga mainida rahvuslikku koolkonda, aga artikkel tuleb liiga pikk, et seda kohta seal leida või et saada info just täpselt rahvuslikust koolkonnast. Arvan, et lahendus seisneb ikkagi eraldi artiklis, ükskõik kui palju või vähe seal juttu on. Pealegi, rahvuslik koolkond puudutab ainult süvamuusikat, ja vaevalt avangardne muusika, nagu näiteks Ligeti (teda vist siiski Ungari heliloojaks ei loeta), sinna kuulub. Andres 25. oktoober 2008, kell 09:55 (UTC)

Ta oli slovakk, mitte ungarilane.

Viita allikale. Muusikaentsüklopeedias (Sinisukk 2006) on rahvuseks ungarlane. --Tiuks 23. märts 2009, kell 20:27 (UTC)

Liszt oli rahvuselt ungarlane ja sündis tollases Ungaris.--WooteleF 23. märts 2009, kell 21:50 (UTC)

Asi ei ole üheselt selge, ta võis olla ka sakslane. Andres 24. märts 2009, kell 08:56 (UTC)

Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Igatahes mitte kolm viimast aastat, kuna Wagner oli siis juba surnud. --Improvisaator 30. november 2009, kell 12:31 (UTC)

Lõik TY pressikast

1842. aasta kevadel andis kuulus Ungari helilooja ja klaverivirtuoos Ferenc Liszt Tartu ülikooli aulas kolm edukat kontserti. Selle tähistamiseks avatakse kolmapäeval, 9. mail TÜ peahoones Liszti mälestustahvel. Avamisele järgneb aulakontsert.

Nooruses rohkesti reisinud ülikuulus helilooja ja klaverivirtuoos Ferenc Liszt (1811–1886) on jätnud jälgi paljude maade muusikalukku, nii ka Eesti omasse. 1842. aasta kevadel, 28. ja 30. märtsil ja 1. aprillil (uue kalendri järgi 9., 11. ja 13. aprillil) andis ta Tartu ülikooli aulas kolm edukat kontserti.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorandi Geiu Rämmeri sõnul võib neid kontserte pidada Eesti esimesteks sooloklaveriõhtuteks. "Liszt oli saanud kutse külastada Vene keisri õukonda ning valis Venemaale jõudmiseks tollal paljusõidetud tee Königsberg–Riia–Tartu–Peterburi. Kõik kolm kontserti tõid ülikooli aula puupüsti rahvast täis ja publik oli vaimustuses. Erandlik oli tollal ka see, et Liszt esines üksi ning ei kasutanud nooti," selgitas Rämmer.

Ferenc Liszti graniidist mälestustahvel on valminud Ungari saatkonna, Ungari instituudi ning Tartu ülikooli koostöös. Mälestustahvlil on Liszti profiili kujutis ning eesti- ja ungarikeelne kiri "Suure Ungari helilooja Ferenc Liszti (1811-1886) mälestuseks, kes andis 1842. aastal Tartus kolm edukat kontserti".

Tuleks refereerida, et on (tuleb) tahvel ja mille puhul. --Oop (arutelu) 7. mai 2012, kell 13:33 (EEST)