Arutelu:Evolutsioon

Üle toodud üldisest arutelust:

Küsimus: Miks pole eestikeelses Vikis "evolutisooni" artiklit ehkki tegemist on väga olulise suuna ja mõistega biolooga(ja ka muudes)teaduses? Kas seda pole lihtsalt keegi kirjutanud või on siin toimunud samasuguseid pretsedente kui inglisekeelse Wikis, kus kreatsionistidest usuradikaalid järjekindlalt evolutionit kustutasid või lehele väärinformatsiooni ning jumala õnnistusi ja põrguähvardusi lisasid? Yersinia 16. aprill 2006, kell 04.57 (UTC)

Seda pole lihtsalt kirjutatud.

Tuleb järele mõelda, kas reserveerida artikkel Evolutsioon bioloogilisele evolutsioonile või kirjutada seal evolutsioonist üldse ning bioloogilisest evolutsioonist artiklis Bioloogiline evolutsioon või Evolutsioon (bioloogia). Esimese kasuks räägib see, et bioloogilise evolutsiooni tähenduses kasutatakse seda sõna kõige sagedamini, kusjuures väljendit "bioloogiline evolutsioon" kasutatakse harva. Tegelikult on ka võimalus, et artikkel "Evolutsioon" oleks ülevaateartikkel nii evolutsioonist üldse kui ka bioloogilisest evolutsioonist. Ise pooldan praegu viimast varianti. Andres 16. aprill 2006, kell 06.47 (UTC)

Parim oleks äkki täpsustuslehekülg, nagu on siin: en: Evolution (disambiguation), sest evolutsiooni kasutatakse valdavalt ikka bioloogilise evolutsiooni tähenduses aga kõikidest evolutsiooni tähendustest ja kasutustest kirjutamine muudaks artikli pikaks ja segaseks? Yersinia 16. aprill 2006, kell 09.05 (UTC)

Minu meelest pole inglise viki siin hea eeskuju, sest seal pole asjad hästi läbi mõeldud. Sõnal "evolutsioon" on minu teada neli tähendust: 1) umbes 'arenemine, lahtirullumine', täpset tähendust tuleb täpsustada, 2) bioloogiline evolutsioon (esimese erijuht), 3) muusika saatel toimuv lavaline liikumine, 4) õhusõiduki manööver. Kahe viimase tähenduse eristamine kahest esimesest nõuab kindlasti täpsustuslehekülge, problemaatiline on aga esimese kahe omavaheline eristamine. Kui pealkiri "Evolutsioon" reserveerida bioloogilisele evolutsioonile, siis milline pealkiri panna esimesest tähendusest rääkivale artiklile? Andres 16. aprill 2006, kell 15.10 (UTC)

Kasvõi üks lause artiklis ei teeks paha. Saaks arutelu jätkata. Jaan513 13. august 2006, kell 08:28 (UTC)

Panin toimetamismärkuse, sest asi vajab veel täpsustamist. Praegu pole üldse mainitud pärilike tunnuste muutlikkust, sh mutatsioone. Andres 23. märts 2007, kell 05:49 (UTC)

Miks Sa siis mutatsioone ei lisanud? Praegune tekst läks minu arvates esialgsest kohmakamaks (põlvkonnast põlvkonda). Ja mis "tänapäeval"? Kas sa tahad öelda, et tulevikus on kindlasti teisiti või saadi varem asjast oluliselt teistmoodi aru? Miks see sõna vajalik on? Siim 23. märts 2007, kell 09:19 (UTC)

Täpse sõnastuse leidmine nõuab süvenemist. Ma ei pannud esialgu mutatsioone sisse, sest ikkagi poleks saanud ammendavat sõnastust (muutlikkuses osaleb ka rekombinatsioon ja muud mehhanismid).

"Põlvkonnast põlvkonda" on võib-olla kohmakas väljend, aga ta täpsustab, mis laadi muutumisest on jutt.

Teoreetilised arusaamad evolutsioonist on muutunud. Darwinil oli teistsugune arusaam kui Lamarckil. Darwin ei teadnud geenidest midagi. Geenitriivi tähtsus avastati alles 1960ndatel. Praegu on uurijaid, kes oletavad näiteks, et evolutsioonis on tähtis koht ka teatud dünaamilistel süsteemidel, kus toimuvad muutused kindlas suunas. Arusaam evolutsiooni mehhanismidest võib tulevikus kindlasti muutuda. Konkreetsed evolutsiooni mehhanismid ei saa minu meelest esineda evolutsiooni definitsioonis. Andres 23. märts 2007, kell 09:36 (UTC)

Üks probleem on veel. Päritavate tunnuste all mõistetakse tavaliselt fenotüübilisi tunnuseid, aga geenitriivil ei ole minu meelest nende evolitsioonis erilist rolli. Andres 24. märts 2007, kell 10:30 (UTC)

Kas see märkus oli mõeldud mulle? Mina ei taha sel teemal vaielda, sest ei oma teemast piisavalt häid teadmisi. Alustasin seda artiklit seetõttu, et on veider kui Vikipeedias evolutsiooni kohta midagi ei ole. Loodan, et mõni bioloog kirjutab sellest peagi pikema ja korralikuma artikli. Siim 24. märts 2007, kell 12:43 (UTC)

See märkus oli kommentaariks artikli teksti kohta. Minu meelest on siin ebatäpsusi, mistõttu panin toimetamismärkuse; need kommentaarid selgitavad, miks see siin on. Ise ma ei ole asjatundja ega suuda ilma spetsiaalse süvenemiseta artiklit paremaks teha. Andres 24. märts 2007, kell 13:54 (UTC)

Võtsin Antti Looduse evolutsioonikriitika lingi välja, võib-olla ilmaaegu. Andres 22. aprill 2010, kell 16:25 (EEST)[vasta]

Võtsin välja järgneva välislingi (http://www.youtube.com/watch?v=sCQ3dskYF_c), kuna selle seos artikli teemaga on liiga kauge. Ivo (arutelu) 24. august 2013, kell 18:35 (EEST)[vasta]

Õigus, video põhiteema on vananemine ja seetõttu sobimatu.. aga evolutsiooni vaatleb Jaan-Olle nii ilmekalt ja kokkuvõtlikult, et mu meelest tasub vaatamist (arutelulehel) küll. Lõik algusega 4:00. Nimelik 16. august 2016, kell 01:25

Evolutsioonile osutab ka embrüogenees, täpsemalt Baeri seadused.

Mina ei oska siin tõestust näha. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2015, kell 11:25 (EET)[vasta]

Ole hea, vaata näiteks õppematerjalist "Bioloogia gümnaasiumile" II osa 4. kursus. Autorid Tago Sarapuu, Mark Viikmaa ja Ivar Puura. Tartu 2006. Lehekülg 55. Nimelik 16. august 2016, kell 01:34

Mul ei ole seda raamatut. Lugeja ei pea teksti mõistmiseks midagi väljastpoolt Vikipeediat lugema, vaid kõik vajalik peaks tekstis olema. Andres (arutelu) 16. august 2016, kell 10:26 (EEST)[vasta]

lihtsalt mõttekäik, mis tõsi küll vikipeedia formaadile võõras, sest nö oma arvamus siin ju ei loe. Aga küllap on keegi autoriteet selle mõtte kuskil ka paremini sõnastanud ( Baer? )...Hea, selge evolutsiooni tõestus (et organismid on arenenud teistest, lihtsamatest organismidest ja algselt ühest rakust) intuitiivselt on mu meelest see fakt, et üksikorganismid (enamuses?) arenevad tibatillukesest suureks justkui tehes visandlikult läbi kogu evolutsiooni kujunemise loo. Elusorganismid, näiteks hulkraksed arenevad ühest rakust. ( Baeri avastus, et embrüoloogilises staadiumis on lootel varasemate arenguetappide tunnused.) Nagu suur puu kasvab seemnest. Ja see vee sisaldus kõikides organismides: Kõik elusrakud sisaldavad suures osas vett. See osutab elu tekkele vees. Kui peale hapnikurikka atmosfääri kujunemist liikus evolutsiooni areng maismaale säilitasid/jätkasid elusrakud ikka veekeskkonnas. Vett oli vaja hankida väljast, et ellu jääda. No ja muidugi see, millest orgaaniline keemia oma nime sai - biokeemia, elus rakkude keemia avastas, et elusaine molekulide üheks keemiliseks elemendiks on alati süsinik. (Süsiniku aatom on ainulaadse ehitusega, sellist elektronide jaotust orbitaalidel pole ühelgi teisel aatomil.) Kõikidel oraganismidel samamoodi. Osutades kogu biosfääri organismide seotusele, põlvnemisele ühisest ürgsest organismist. Nimelik 9. juuni 2017, kell 00:58 Ja et veelgi kaugeneda vikipeedilisest vormist, lisan Jaan Kaplinski luuletuse:...... Seesama meri meis kõigis punane pime soe .......Nimelik 9. juuni 2017, kell 13:17