Arutelu:Etnos

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Minu meelest ei pea etnosel olema ühist keelt ega ühist asuala. Samas aga on näiteks Burundis kolm etnost, mille keel ja asuala langevad kokku. Andres 18. veebruar 2007, kell 13:32 (UTC)

Eks ma töötan siis natuke selle mõiste kallal. Aga kõige arusaamatum on mulle nimelt see, et miks on sellele artiklile lisatud geo-toim märge. Äkki Sa seletad. iffcool 18. veebruar 2007, kell 17:32 (UTC)
See on geograafia mõistete all. Ehk oleks hea, kui ka Siim pilgu peale heidaks. Urmas teaks vast kõige paremini. Andres 18. veebruar 2007, kell 18:38 (UTC)
No aga see mall on ju geoloogia artiklite märgistamiseks. Etnose mõiste ei kuulu mitte kuidagi geoloogia alla. Siim 18. veebruar 2007, kell 19:06 (UTC)
Parandasin sõnastust. Asuala ja keel on küll väga sagedased etnose ühtsuse alused, kuid ridamisi on ka kindla asualata ja ühise keeleta etnoseid.
Artikkel on praeugu selgelt poolik. Kui keegi täiendab, siis palun ärge tehke seda inglise viki alusel. - Urmas 25. veebruar 2007, kell 11:53 (UTC)
Praegu on jutt ebaselge. Kas näiteks filosoofid on etnos? Nad on ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühm, kelle tunnuseks on filosofeerimine. Andres 25. veebruar 2007, kell 11:55 (UTC)

Tuues Burundi näite, mis alusel sa väidad, et tegu on kolme erineva "etnosega"? Või teistmoodi küsides, mis hetkest on miski inimgrupp eraldi "etnos"? Hutude ja tutside eristus on koloniaalajastu väljamõeldis, selgitamaks arenenud kultuuri olemasolu keset Aafrikat. Tegemist on seega täiesti "poliitilise" kategoriseerimisega, konstrueeritud kategooriaga (nagu etnilisus või etnos üldiselt). Ruanda ja Burundi teemal soovitaksin lugeda näiteks Mahmood Mamdani raamatut When Victims Become Killers: Colonialism, Nativism, and Genocide in Rwanda (Princeton University Press, 2001).
Artiklist üldiselt... Mida tasuks rõhutada on see, et "etnilisus" ei ole midagi nö objektiivset või reaalselt eksisteerivad, vaid tegu on konstruktsiooniga, "usuga". Nagu Max Weber seda on defineerinud: etniline grupp on subjektiivne veendumus oma ühisest põlvnemisest, olenemata kas see reaalselt eksisteerib (minu tõlge; Weberi tekst leitav näiteks Hutchinsoni ja Smithi kokkupandud raamatust Nationalism). Kaasaegsed sotsiaalteadlased on üldiselt järginud sama teed, näiteks Smith, Hobsbawm, Barth jt; ja ka antropoloogid, nt Taussig ja Comaroff'id; ja filosoofid (isegi kui ei ole tegeletud otseselt etnilisusega, vaid muude sotsiaalsete identiteetidega), nt Foucault. Nõukogude Liidu etnograafid (nt Bromlei, Gumiljov) kujutasid etnilisust aga millegi primordiaalsena, ajas püsiva ja staatilisena (a'la midagi geneetilist), st nii nagu kasutab seda ka kaasaegne Eesti natsionalistlik diskursus.
Igatahes, praegune artikli definitsioon ei ole üksi kindlasti piisav, et seda keerulist ja ajas muutuvat kontseptsiooni kokku võtta (ja ka näiteks selle seotust "rahvusega"). Kui vastuväiteid ei ole, võin ka ise artiklit täiendada. Minff 13. detsember 2009, kell 05:04 (UTC)

Mina ei ole asjatundja. See, et Burundis on kolm etnost, on üldkoht. Kas hutud, tutsid ja batvad ei ole igaüks veendunud oma ühises ja teiste erinevas põlvnemises? Ja kui etnilisus on üldse konstrueeritud, siis peavadki need kolm etnost konstrueeritud olema:-)
Loomulikult täienda. Aga palun pea silmas, et erapooletuse huvides tuleb artiklis kajastada ka lähenemiste erinevust, mitte mittekonstruktivistlikku etnosekontseptsiooni maha vaikida ega ilma pikemata ebaõigeks kuulutada. Andres 13. detsember 2009, kell 09:20 (UTC)
Heitsin pilgu ka raamatusse, millele Sa viitasid. Minu meelest selgub sealt, et ei saa üheselt vastata, kas hutud ja tutsid on üks rahvas, ja hutudel ja tutsidel on sellest erinev arusaam. Andres 13. detsember 2009, kell 09:34 (UTC)
Sotsiaalkonstruktivistliku teooria kohaselt (hetkel prevaleeriv) on, nagu varem kirjutasin, etnilisus konstrueeritud. Ehk: kui miski grupp ütleb, et nemad on eraldi etnos ja need inimesed usuvad kindlaid loomismüüte jne, siis nad ongi subjektiivselt võttes üks etnos. Ehk see on "usk", mitte midagi reaalset, mis loob etnose (ja see usk ei sünni tühjalt kohalt, vaid selle taga on võimusuhted). Selle järgi on hutud ja tutsid tõepoolest eraldi subjektiivsed (!) etnosed. Kui ütlevad seda näiteks seto-keelt kõnelevad inimesed, siis samamoodi. Või kui Tartus hakkaks järsku keegi edasi andma diskursust, et tartlased on tegelikult hoopis eraldi etnos, a'la kuu pealt tulnud. See on üks pool. Teine pool on aga see, et inimkond ei jagune reaalselt (objektiivselt) erinevateks etnosteks (no sellele võiksin kohe hunnikute viisi viiteid taha panna). St, et nö on the ground etnilisust ei eksisteeri, see on inimeste loodud suhteliselt meelevaldne kategoriseering (nagu ka rahvus), mis on tekkinud võimusuhete tagajärjel (st inimesed ei ärka ühel hommikul teadmisega, et nad on nüüd hutud, kui magama minnes neil sellist identiteeti veel ei olnud). Ehk oluline on see subjektiivne-objektiivne eristus (lähtudes kas või Berger & Luckmanni raamatust Social Construction of Reality).
Mamdani räägib päris pikalt sellest, kuidas koloniaalajal need kategooriad loodi (rassistati), pmst kiriku eestvedamisel. Vt peatükk 3.
Erapooletusest. Kuivõrd wiki formaat käsib tõesti kõiki (?) pooli käsitleda, siis ma võin ka seda teha. Olen lugenud ka päris mitmeid primordialiste, näiteks Nõukogude omi (viidatud eespool). Võin seda teha niipea kui tekib vajalik ajaauk, et asi lühidalt kirja panna. Minff 13. detsember 2009, kell 16:21 (UTC)
Põhimõtteliselt tuleks käsitleda tuleb kõiki vähegi tõsiseltvõetavaid vaateid, kuigi mitte tingimata võrdses mahus.
Sinu kaastöö on teretulnud. Andres 13. detsember 2009, kell 18:50 (UTC)
Leian, et seda artiklit on vaja täiendada, kuid pakutud konstruktivistlik käsitlus hutude ja tutside kohta on vaid üks teooria paljude seas, nagu konstruktivism üldse, mis kerkis esile alles suhteliselt hiljuti. Pealegi Minff kirjeldab siin suhteliselt äärmuslikku vormi sellest. Nt Smithi ei saa üldse lugeda kindlalt konstruktivistiks, paljud on pidanud teda hoopis pehmemaks primordialistiks. Ka eestikeelne artikkel sellest: http://www.vikerkaar.ee/?page=arhiiv&a_act=article&a_number=4516
Samuti ei ole üks teooria võimaline adekvaatselt ära seletame erinevate etnoste teket, mis varieeruvad suuresti. Mida võiks üldjoontes mõista etnose all eesti keeles? Ühtse kultuuriga püsivat inimrühma. Tuleb arvestada, et etnosel on erinevad vormid: hõim, hõimuliit, rahvas, rahvus. Hõimud võivad ajapikku ühineda rahvaks, mis omakorda võib areneda rahvuseks- suure ühtsustunde, massikultuuri jms. rahvas. Näiteks muinasajal elasid Eestis hõimud saarlased, sakalased, harjulased jt. kes tänu keelelisele sarnasusele hakkasid kujunema muinasaja lõpul rahvaks ja 19. sajandil rahvuseks. Kusjuures etnose puhul ei ole tingimata oluline, et need inimesed ise end määratleksid kellegina (erinevalt rahvusest). Kelgukass
Hea küll, aga kirjutage siia midagigi mõistlikku. Andres 25. mai 2011, kell 20:41 (EEST)[vasta]

"Teatud kindlal maastikutüübil elunev inimkooslus". [1]. --Tiuks 15. august 2008, kell 22:35 (UTC)

Seal ei ole viidet, ja tegu pole üldtunnustatud definitsiooniga. Andres 16. august 2008, kell 19:10 (UTC)

Ma lähtusin venekeelsest kirjandusest, mis ei samasta etnilist rühma ega etnilisust etnosega. Kas keegi oskab öelda, kas ja kuidas neid tuleks eesti keeles eristada? Ilma selleta ei saa artiklit koostada. Andres (arutelu) 30. juuni 2018, kell 13:55 (EEST)[vasta]

Mis nende sisuline erinevus on? Minu arust pole praeguses artiklis ühtegi neist mõistetest arusaadavalt defineeritud. --Minnekon (arutelu) 30. juuni 2018, kell 15:03 (EEST)[vasta]

Mitmetähenduslik etnosfäär[muuda lähteteksti]

siin on link etnosfäär. Etnosfäär on ka Eesti ansambel. Ilmselt veel pole tähelepanuväärne, ent infot nt siit: [2]--Estopedist1 (arutelu) 4. detsember 2018, kell 16:48 (EET)[vasta]