Arutelu:Esteetika

Esteetika ajalugu on tema kahe põhisuuna - materialismi ja idealismi kujunemise, arenemise ja võitluse ajalugu, mis kajastab progressiivsete ja reaktsiooniliste klasside ning jõudude võitlust ühiskonna arenemise ajaloo igal etapil. -- Kas sa oledki marksist või refereerid oma allikaid huupi? --klaus 23:00, 14 Jan 2005 (UTC)

Marksist või mitte, ülejäänud parteile peab ka sõna andma. Samut tuleb ära põhjendada, miks on esteetika teadus, ja teised kummalisevõitu väited.

Selle artikli puhul on mul teatud kahtlus ühe eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel ilmunud filosoofialeksikoni suhtes. Et mul seda väljaannet praegu käepärast ei ole, siis ei julge ma võimaliku mahakirjutamise suhtes sõna võtta... Priitp 17:11, 15 Jan 2005 (UTC)

Olen ise tolle leksikoni innukas kasutaja ja võin ytelda, et sealt see ei ole. Mõni lause kõlab kyll sarnaselt, aga tegemist on mõne muu sarnase allikaga. Vahet pole, "progressiivsed" ja "reaktsioonilised" võiksid kinga saada kyll. Kakelgu mujal edasi. --Oop 19:32, 15 Jan 2005 (UTC)

Alapealkirju ei tohiks minu arvates välja kirjutada kui nende all mingit sisu ei ole. Kui artikli tekst on vaieldav või talumatu tuleks artikli algusesse panna vastav märge, et lugeja kirjutatusse kriitiliselt oskaks suhtuda ega arvaks, et see ongi meie seisukoht. Kuni vastava malli tegemiseni võiks kirjutada nii: "Artikli sisu on vaidlustatud" Siim 23:14, 18 Jan 2005 (UTC)

Tõstan siia: "Esteetika ajalugu on tema kahe põhisuuna - materialismi ja idealismi kujunemise, arenemise ja võitluse ajalugu, mis kajastab progressiivsete ja reaktsiooniliste klasside ning jõudude võitlust ühiskonna arenemise ajaloo igal etapil." Esiteks on see lootusetult nõukogude marksismivariandist läbi imbunud, teiseks ei ytle lause isegi selles kontekstis mitte muhvigi, kuna tootlike jõudude arengut baasis kajastab absoluutselt iga pealisehituse jupike. Kui keegi tunneb, et ta hing klassivõitlust ikkagi ihkab, siis palun see formuleerida yhe koolkonna arvamusena. Sellise teksti kommenteerimata, seega objektiivse faktiväitena esitamine eeldab sama suhtumist kogu Vikipeedias, nt progressiivsete klasside loendit.
Esteetika synni vastu 2500 aasta eest ma vaielda ei saa, kyll aga Egiptuse, Babyloonia, India ja Hiina vastu. Kui me peame silmas esteetikat kui esteetiliste eelistuste komplekti ("klassitsistliku arhitetktuuri esteetika"), siis on see märksa varasem kui mingi närune 500 eKr, kui aga filosoofilist distsipliini, siis ei sobi see levinud filosoofiakäsitlusega, mille järgi algas filosoofia yleyldse alles Thalesega, kes aga polnud ei egipt, babyloon, hiin ega hindu, vaid kreek. 500eKr on pealegi isegi kirjapandud ajaloo kontekstis ysna hiline daatum, nii et "kauge minevik" seal ees on yle dramatiseeritud. --Oop 01:00, 23 Jan 2005 (UTC)

Artikkel ei kõlba kuskile[muuda lähteteksti]

1. Alguses üteldakse, et esteetika on filosoofia haru -- siis aga, et teadus. Teadus aga pole filosoofia haru, vaid filosoofiast eraldunud.

Siin on nähtavasti mõteldud filosoofiat teadusena, nagu seda tegi Marx, toetudes varasemale traditsioonile. "Marksistlik-leninlik filosoofia" pretendeeris teaduslikkusele. Tänapäeval kasutatakse sõna "teadus" tõesti enamasti tähenduses, mis välistab filosoofia, kuid see pole sõna ainus tähendus. Mitte et ma kaitseksin sõna "teadus" kasutamist siin. Tahan lihtsalt asja selgitada. Andres 13. november 2005, kell 00.59 (UTC)

2. "Kauni avaldumine tegelikkuses" on juba ühe kindla esteetilise teooria järgi üteldud. Parem oleks juba: "Mis on ilu ja kuidas seda kogetakse". See oleks lihtne ja selge. Ilma tarbetu marksistliku retoorikata.

Jah, see on hea ettepanek. Andres 13. november 2005, kell 00.59 (UTC)

3. Esteetika kui "teadus" ega isegi mitte uurimise valdkond ei tekkinud kindlasti 2500 aastat tagasi. Kunst võis tekkida x ajal, aga mitte kunsti filosoofiline käsitlemine. Mina peaksin esimeseks filosoofik kunsti alal ehk esteetikuks võib-olla Platonit, kes käsitles esteetika küsimusi eraldi ja tervikuna.

Kui seda arvu mõista ümmargusena, siis mahub Platon sinna küll. Võib muidugi sellest arvust üldse loobuda. Andres 13. november 2005, kell 00.59 (UTC)

4. Esteetika kui mõiste tekkis 18. sajandil, selle loojaks peetakse Baumgartenit. Enne räägiti kaunist, ilust jne, aga polnud selle uurimise nimetust "esteetika".

--Kamma 11. november 2005, kell 13.00 (UTC)

Aga esteetika kui valdkond tekkis enne nimetust, eks ole?

Oled teretulnud seda artiklit ümber töötama või otsast alustama. Andres 13. november 2005, kell 00.59 (UTC)

Esteetika kui valdkond võis olla juba olemas enne homo sapiensi tekkimist, aga kui tegemist on ikkagi nimetu arutlusega kunsti ja kunstnike üle, siis võib rääkida "esteetiliste" küsimuste arutamisest, aga mitte esteetikast. Ses mõttes on Platon ehk "esteetik", aga enda teadmata, meie tagasivaatava pilgu jaoks. Eelkõige, kuna tema käsitlus hõlmab esteetika põhilisi küsimusi. Kui aga rääkida esteetika tekkimisest, siis tuleks neil asjadel vahet teha.

Mõeldud on ikkagi praegu esteetika alla liigitatavate filosoofiliste küsimuste arutamist. Ja võibki nii sõnastada. On siiski vaieldav, kas ei saa rääkida näiteks epistemoloogiast antiikfilosoofias, viidates sellele, et puudus epistemoloogianimeline filosoofiline distsipliin. Andres 15. november 2005, kell 23.43 (UTC)

Esteetika on lai teema, raske on kohe midagi ümber töötama või alustama hakata. --Kamma 15. november 2005, kell 21.52 (UTC)

Ah jaa, "esteetika" tähendab peale filosoofilise distsipliini ka mingit väga üldist hoiakut, mis avaldub muuhulgas kunstitegemise viisis. Andres 15. november 2005, kell 23.45 (UTC)

Alajaotuste asemele tuleks teha omaette artiklid. Andres 3. detsember 2005, kell 10.47 (UTC)

Ehk lisaks alajaotustele? Suurem teema, võiks ju pikem artikkel olla.--Heiki e 3. detsember 2005, kell 11.49 (UTC)

Asi on selles, et alajaotustes ei räägita otseselt esteetikast. Need on moodustatud lihtsalt mõistetest, mille nimetuses sisaldub sõna "esteetiline". Esteetikast endast oleks niigi küll ja küll kirjutada. Andres 3. detsember 2005, kell 12.05 (UTC)