Arutelu:Erosioon
Sellega peaks midagi tegema. Erosioon suunab artiklile Uuristus, mida pole olemas ning uuristus on minu meelest vaid yks erosiooni liike. --Lulu 16:19, 24 juuli 2005 (UTC)
- Algselt oli erosioon vaid vooluvee uuristava tegevuse kohta käiv termin ja geoloogid valdavas enamuses saavad siiani asjast niimoodi aru. Seega on uuristus ja erosioon tegelikult täpselt sama asi. Kahjuks juhtub tihti, et termini täpset tähendust mitteteadvad inimesed laiendavad seda ka teistele nähtustele, mis hakkab põhjustama segadust ja arusaamatusi. Üldiselt olen nõus, et "Erosioon" võiks olla eraldi artikkel ja seal tuleks seda asja selgitada. Siim 16:29, 24 juuli 2005 (UTC)
Ahah. Meenus lihtsalt, et on ju ka tuule-erosioon, mis eriti midagi ei pruugi "uuristada". Aga, kas poleks parem ytelda, et maapinna (vms) materjali ärakandmine? Pean silmas seda, et erosioonist räägitakse ja seda täheldatakse seal, kust midagi on ära kantud eelkõige. See, kuhu (teise kohta) materjal on kandunud, huvitab suht vähe vist. Või mitte? --Lulu 17:20, 24 juuli 2005 (UTC)
- Tuule poolt toimetatud uuristamise kohta käiv termin on "tuuleihe" ja protsess, mille käigus tuul kannab setteid minema on "deflatsioon". Nii et säh sulle erosiooni, aga nojah rahvas räägib ka sellest kui erosioonist ja ega siin midagi teha pole. Kurb küll, et erialase terminoloogia kasutust mõjutavad niipalju inimesed, kes asjast midagi ei jaga ja risustavad sellega terminoloogiat. Ei mõtle seda kellegi suhtes isiklikult, vaid üldiselt. See kuidas see artikkel üles ehitada, sõltub sellest, kas me räägime erosioonist kui geoloogilisest terminist või kui mingist rahvalikust väljendist. Rahvale läheb korda muidugi ainult see, kas tema aiamaalt on muld ära kantud või mitte. Mis tast saanud on, ei ole just eriti oluline. Geoloogilise termini "erosioon" osaks on aga ka setete transport. Siim 17:34, 24 juuli 2005 (UTC)
- Ennem ma eriti sügavalt ei mõtelnud kui vastasin. Tegelikult mahub ka tuuleerosioon laiendatud erosiooni mõiste alla hästi ära, mida ma ka artiklis mainisin. Tuuleihe on ses mõttes erinev asi, et selle käigus ihuvad tuule poolt kantud tahked osakesed, näiteks liivaterad, kive jms. Tuuleerosiooni korral aga ei toimu ihumist vaid tuul tõstab peened aleuriidi ja saviosakesed ehk tolmu õhku ja kannab minema. Arvan, et siin artiklis tuleks rääkida erosiooni mõiste laiendatud tähendusest, kuid seda siiski teaduslikult. Siim 17:49, 24 juuli 2005 (UTC)
Materjal kustutatud artiklist [[Erosioon (täpsustus):
Erosiooni põhjustavad näiteks: Tuul ja vesi looduslikest teguritest. Näiteid inimtegevusest, mis võivad põhjustada erosiooni: Metsade maharaiumine mäenõlvadelt.Suurte territooriumite põllustamine. Tagajärjed:Metsatud mäenõlvad on avatud erosioonile, mis uhub mulla minema. Tuul ja vesi kannavad pinnase minema, tekivad uhtorud. Andres 21. mai 2006, kell 11.58 (UTC)
Kui geoloogid mõistavad erosiooni all uuristust, miks siis mitte selle pealkirja all sellest ka rääkida?
Mulla erosioon on eraldi mõiste, mis ei kuulu geoloogiasse. Andres 15. aprill 2010, kell 01:32 (EEST)
Välja võetud[muuda lähteteksti]
Võtsin välja ja asendasin: Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. --Bioneer1 9. august 2011, kell 16:51 (EEST)
- Ma arvan, et uus definitsioon ei ole parem, vaid pigem halvem. Vaata diskussiooni ülalpool. Murenemine on ära jäetud, ja see lõhub seose teise lõigu esimese lausega. Ka transporti ei ole sõnaselgelt mainitud. Ja pinnas on kitsam mõiste kui maakoore pealmine osa. Andres 9. august 2011, kell 17:53 (EEST)
- Väljavõetud definitsiooni võib panna asemel, ehkki ilma viiteta see suurt midagi ei maksa (inglise viki küll defineerib sarnaselt, kuid viideteta). Nõus, et üldiselt on mõiste mitmetimõistetav. Panna siis esialgne definitsioon tagasi ja praegune definitsioon jätta ühe defineerimise võimalusena sisse?--Bioneer1 9. august 2011, kell 19:03 (EEST)
- Vist küll. Sõnastuse aluseks võib ju võtta ka praeguse definitsiooni. Mis puutub viitamisse, siis ei pea ju viitama konkreetseid sõnastusi. Andres 9. august 2011, kell 21:16 (EEST)
- "Maakoore pealmise osa" asemele võib panna ka "pinnase". Andres 9. august 2011, kell 21:19 (EEST)
- Jah, aga kui sa hakkad sõnastust muutma, võid kaotada õige mõtte. Siin on tegelikult peidus üks tõsine probleem, et kas viidata võib siis, kui pool sõnastust on otse allikast ja pool lisatud nt definitsiooni juurde (lihtsaimal juhtumil saab muidugi viite panna ka definitsiooni keskele, millele järgneb "sinu looming"). Korrektsuse huvides minu meelest vähegi olulisema definitsiooni lauseosa muutmise juures ei tohiks enam panna originaalallikat, küll aga kasutatud kirjanduse märge. Ma ei oska seda keerukat(?) probleemi hästi sõnastada --Bioneer1 9. august 2011, kell 21:45 (EEST)
- See on ju ka teiste viidete juures nii, et on võimalik valesti aru saada. Sõnastust võib muuta küll, ja kui mõte muutub, siis tekib viga, mida on võimalik parandada. Andres 9. august 2011, kell 22:06 (EEST)
- Jah, aga kui sa hakkad sõnastust muutma, võid kaotada õige mõtte. Siin on tegelikult peidus üks tõsine probleem, et kas viidata võib siis, kui pool sõnastust on otse allikast ja pool lisatud nt definitsiooni juurde (lihtsaimal juhtumil saab muidugi viite panna ka definitsiooni keskele, millele järgneb "sinu looming"). Korrektsuse huvides minu meelest vähegi olulisema definitsiooni lauseosa muutmise juures ei tohiks enam panna originaalallikat, küll aga kasutatud kirjanduse märge. Ma ei oska seda keerukat(?) probleemi hästi sõnastada --Bioneer1 9. august 2011, kell 21:45 (EEST)
- Väljavõetud definitsiooni võib panna asemel, ehkki ilma viiteta see suurt midagi ei maksa (inglise viki küll defineerib sarnaselt, kuid viideteta). Nõus, et üldiselt on mõiste mitmetimõistetav. Panna siis esialgne definitsioon tagasi ja praegune definitsioon jätta ühe defineerimise võimalusena sisse?--Bioneer1 9. august 2011, kell 19:03 (EEST)