Arutelu:Enn Vetemaa
"Kalevipoja mälestuste" esmatrükk ilmus minu mäletamist mööda kindlasti varem, millalgi seitsmekümnendatel. Andres 6. detsember 2008, kell 18:56 (UTC)
- ESTERis on ainult 1985 ja 2001: [1] --Epp 6. detsember 2008, kell 19:31 (UTC)
- Võib-olla ta ilmus koos teiste teostega ühes raamatus. Igatahes mina lugesin seda seitsmekümnendatel. Andres 6. detsember 2008, kell 23:26 (UTC)
- Ilmus hoopis Loomingus 1971. --Epp 7. detsember 2008, kell 02:47 (UTC)
Kas peaks ka "Munad hiina moodi" juurde kohe panema "Tulnuk. Munad hiina moodi"? Andres 7. detsember 2008, kell 08:00 (UTC)
- Ma ei tea, kuidas oleks ülevaatlikum. Ta on enne seda ilmunud veel Väikeses romaaniraamatus ju ka. Mitu asja on seal ilmunud kõigepealt eraldi ja siis kogumikus koos teistega; siis need kogumikud hakkaksid korduma. Vist on ikka kõige selgem, kui järjestada esmailmumise aja järgi kronoloogiliselt? Näidendiraamatute puhul ei leidnud ma ka (eriti ei otsinud ka muidugi), mida need sisaldavad. --Epp 7. detsember 2008, kell 14:41 (UTC)
Siin kerkib küsimus, miks silmatorkavalt ühiskonnakriitilise meelega kirjaniku puhul on nii hoolikalt esile toodud tema seos NLKP-ga ja lisaks ka kandideerimine sotsiaaldemokraatide seas, mis ei andnud soovitud tulemust. Ei tundu neutraalse suhtumisena. Paljudel vanematel ja tõesti innukatel NLKP liikmetel ei ole nende kuuluvust märgitud... Iseasi, kui E. Vetemaa ise sellist käsitlust soovib.
- See ei ole tõesti sihilikult sisse pandud. Olen pannud NLKP-sse kuulumise kirja kõigile, kelle puhul olen selle usaldusväärsest allikast leidnud. Ja arvan, et see peakski kõigi puhul kirjas olema. --Epp 4. aprill 2009, kell 15:36 (UTC)
NLKP mainimise kohustus on kahtlane[muuda lähteteksti]
Kas sellist asja ikka peab kohustuseks võtma? NLKP-s, eriti aga EKP-s oli väga erinevate vaadetega inimesi. Oli "parteilasi", kes näiteks ei saanud oma teadustöö jms. pärast keelduda parteisse astumast, sest muid oleksid nad pidanud vahetama ala. Oli ka veendunud ausameelseid kommuniste-idealiste. Ning oli võimuahneid fanaatikuid, kes võisid väliselt etendada inimnäolisust. Tüüpe on ehk rohkemgi, kuid see ei ole nii tähtis. Tähtis on, et osa inimesi oli parteis, ilma et nad oleksid olnud okupantide käsilased või aktiivselt võimumeelset ideoloogiat ajavad kollaborandid. Küll oli nlkp-laste hulgas inimesi, kes avalikkuses teravalt nõukogude võimu = okupatsioonivõimu kritiseerisid (näiteks Vetemaa). Oli ka inimesi, kes niiöelda keerasid rege, käitusid vägagi eestimeelselt ja olid tegelikult rahvuslikult meelestatud. Ühe saelauaga lüüa - kas see on õige, kui see ka väliselt objektiivne paistab? Tegelikult ei ole see objektiivne, sest kui sotsiaalseid asju mõõdetakse f o r m a a l s e l t (kõigil mainida parteiline kuuluvus), siis ei ole see mingi objektiivsus. Leidus muidugi inimesi, kelle kogu tegevus oli seotud sõjalis-poliitilise režiimi võimuhaaramise, võimu säilitamise jmt-ga, ning kes teenisid ideoloogide ja represseerijatena okupantide juures kannuseid - sellisel juhul on asi selge. Nende puhul on NLKP-sse kuulumise fakti küll vaja. Üks võimalik (ja nagu tundub, objektiivsusele kaasa aitav?) lahendus oleks, et kuulumine NLKP-sse tuuakse välja nendel, kellel on olulised seosed poliitikaga taas iseseisvaks saanud Eesti Vabariigis. (Võimalikud vastuväited on teada.) Kogu see probleemistik hõlmab muidugi paljusid elualasid, kuid et jutt oli kirjanik E. Vetemaast, siis esitagem paar veidi ehk provokatiivse maiguga küsimust näidetega kultuurivallast.
KÜSIMUS 1. Mida annab see tõele juurde, kui eesti diplomaadil, suursaadikul J. Jõerüüdil mainitakse ära tema kuulumine NLKP-sse? Küsigem, kas meie välisministeerium on valelik, kui ta seda fakti ei maini, nähtavale ei sea, ehkki see on muidugi teada? J.Jõerüüdi taustaks on ühelt poolt Eesti välispoliitika ja teiselt poolt kirjandus, kultuur.
KÜSIMUS 2. On ilmunud uurimuste kogumik, milles dokumentidega tõendatult näidatakse, et üks tuntud kultuuritegelane, kes praegu on ühe eesti soliidse kultuuriväljaande juht, oli kgb agent ning tuuakse ära ka tema agendinimi. Kas selline asi tuleks võimaluse korral objektiivsuse mõttes igal taolisel juhul Vikipeedias ära tuua?
- Omal ajal NLKP-sse kuulumine ei olnud kohustus. Kui keegi sinna astus, siis see oli tema vaba tahte avaldus. Mina näiteks ei astunud NLKP-sse, kuigi oleks võinud astuda ja isegi soovitati.--Rünno 7. aprill 2009, kell 18:31 (UTC)
Jah, muidugi, kuid see jutt kõlab kaunis ideoloogiliselt, mitte aga neutraalselt.
- Küsimus on faktis. Kuulus või ei kuulunud. Kui kuulus, siis ei saa seda fakti eitada.--Rünno 7. aprill 2009, kell 18:54 (UTC)
Hea Rünno, palun ära kustuta teiste teksti, kui sa väidelda tahad. See ei olnud ilus. Loobun väitlemast.
- Vabandust, mis teksti ma kustutasin? Vaadates oma kaastööd, näen, et olen artiklitest täiendanud ainult soojuspumpa.--Rünno 7. aprill 2009, kell 19:06 (UTC)
"ei saanud oma teadustöö jms. pärast keelduda parteisse astumast" - pigem tuleks öelda, et astusid parteisse sellepärast, et saaks stažeerima minna Veneaegses mõistes kapitalistlikesse riikidesse (nänni ostma). Teadustööd ei seganud mingilgi määral parteisse kuulumine või mitte kuulumine. Kui ikka oli teadustegevust, sai leida alati võimalust oma produktsiooni publitseerimiseks ja kraadi kaitsemiseks. Kui muidugi see tegevus klassifitsserus teadustegevuse alla. Tõepoolest, vene aeg sai kraadi kaitsa ka lihtsalt parteiise kuulumise tõttu.--Rünno 7. aprill 2009, kell 19:23 (UTC)
- See arutelu siin lähtub eeldusest, nagu võimaldaks NLKP-sse kuulumise fakt ise inimesele hinnangut anda. Minu meelest see nii ei ole. Artikkel ei pea olema nii lühike, et inimese üle otsustada tuleks ainuüksi selle fakti põhjal. Inimesest tuleks rääkida nii detailselt, kui allikad võimaldavad. Andres 7. aprill 2009, kell 19:29 (UTC)
- Just. Artiklis lihtsalt märgitakse kuuluvus ära ja kogu lugu. Ei mingit hinnangut. Ja polegi Vikipeedia asi anda hinnangut.--Rünno 7. aprill 2009, kell 19:33 (UTC)
- Aga Sinu põhjendustest eespool paistab minu meelest, et Sa annad hinnangu paljalt selle fakti põhjal. Andres 7. aprill 2009, kell 19:48 (UTC)
Vastus küsimustele eespool: 1) Inimese elulugu tuleb esitada nii detailselt, kui avalikud usaldatavad allikad võimaldavad, mõtlemata sellele, milleks üht või teist asja tarvis teada on. See on samamoodi nagu muude artiklitegi puhul. Probleem on praegu minu meelest ainult selles, et kui artikkel on liiga lühike, siis esitub parteisse kuulumine olulisemana, kui see tegelikult oli. 2) Jah. Kui KGB agendiks olemist näidatakse uurimuses, siis tuleb sellest kirjutada koos üksikasjadega, nii et oleks täpselt selge, kuidas sellise järelduseni on jõutud. Andres 7. aprill 2009, kell 19:48 (UTC)
Andrese lahendused on arukad. Ja küsija suu peale ei löödud. Ei ole vaja eeldada, et kui keegi arutleb, siis räägib ta ilmtingimata omaenda eluloost.
- Kirjanik okupeeritud Eestist hädas küsimustega. – Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 1974, nr. 5, lk. 1 ja 2.
- Pealkirjas vist oligi "okup. Eestist"? Andres 17. aprill 2009, kell 09:53 (UTC)
- Jah. Kusjuures on artikkel minu arust igati objektiivne, vist isegi Vetemaa suhtes soodsalt meelestatud:
- Kirjanikul oli ilmselt raske vastata nendele kontroversiaalsetele küsimustele, liiatigi, kus saatkonna politruk viibis saalis, ja ta leidis lahenduse publiku poole pöördumises: "Mis te mind vaest kirjameest kiusate!"
- Selle spontaanse hüüatusega võitis ta publiku kaastunde ja aplausi. --Improvisaator 17. aprill 2009, kell 10:30 (UTC)
Kui pealkirjas on suured tähed, siis peaks minu meelest siingi olema. Andres 18. aprill 2009, kell 17:39 (UTC)
- Kui pealkiri on "ENN VETEMAA: Õigus surma mõjutada", miks seda siis siin muutma peaks? Andres 18. aprill 2009, kell 19:56 (UTC)
Vetemaa: Vetemaa, Enn: alates 1997 Rahvaerakond Mõõdukad (EPL-st). --Brita 22. mai 2009, kell 17:31 (UTC)
Oleks vist artiklile kasuks, kui saaks üles leida E.Vetemaa tekstide järgi tehtud telelavastused. Muidugi telefilmid ka. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.35.248.45 (arutelu • kaastöö).
- Loomulikult oleks kasuks. Anonüümne kasutaja võib algust teha. Ave Maria 3. aprill 2010, kell 21:14 (EEST)