Arutelu:Elektronkiht

esimese 20 elemendi puhul on ka kolmandal elektronkihil kuni 8 elektroni

Esimesel 10 elemendil polegi kolmandat elektronkihti. Andres (arutelu) 30. august 2014, kell 12:12 (EEST)

Aa, kas võib olla nii, et näiteks fluori aatom võtab kaks elektroni juurde ja siis tekib kolmas elektronkiht? Andres (arutelu) 30. august 2014, kell 12:15 (EEST)

Tõlkimata pilte ei tohiks artiklitesse panna. --Epp 12. juuni 2015, kell 00:46 (EEST)

..Teoorias võib aatomil olla lõpmatu arv elektronkihte.. Millist teooriat on siin silmas peetud?--Nimelik 14. veebruar 2016, kell 18:03 (EEST)

...Normaalselt võib elektronkattes (sõltuvalt aatomi elektronide arvust) olla 1–7 elektronkihti. Milline see lisavõimalus on kui teadaolevalt saabki aatomitel olla ainult 7 kihti, perioodilisustabelis vastavalt 7 perioodi? Kas keegi teab midagi siis 8-st perioodist? Kui 1-7 on kõik ja rohkem võimalikke kihte pole, tuleb täpselt nii ka kirjutada. See peaks ju siin faktipõhine entsüklopeedia olema, mitte hämar, hüpoteetiline, kirjanduslik või filosoofiline jututuba. Nimelik 29. juuli 2018, kell 13:35

Oleks iseenesest huvitav küsimus, et millises Maast erinevas universumi osas või ajas peaksime olema, et seal saaksid eksisteerida aatomid, kus oleks näiteks 8 elektronkihti? Aga kurioosumid kurioosumiteks. Naaseme hüpoteetilistest oletustest tagasi siia faktilisse, reaalsesse maailma. Teadaoleva kinnituseks ja elektronkihtide ülistuseks võiks sõnastada, et iga periood algab nö uue elektronkihiga ja lõpeb sellesama elektronkihi oktetiga - sellest tulenebki elementide perioodilisus, perioodiliselt korduv elektronkonfiguratsioon. Elektronkihid (nende energia järgi järjestumine), koos oktetireegliga (kas seda väärisgaaside valentselektronide tervikolekut nimetatakse ikka oktetireegliks?) on perioodilisuse A ja O. Nimelik (arutelu) 13. juuli 2020, kell 23:13 (EEST)

Elektronkiht ja periood perioodilisussüsteemis on osaliselt kattuvad mõisted. Esimese kahe, lühikese perioodi puhul kattuvad mõisted täiesti - uus periood on sama, mis uus elektronkiht terve perioodi ulatuses. 3. periood toob muutuse. Elektronkiht on siin laiema tähendusega, sest ulatub ka otsapidi 4. perioodi (d-orbitaalide alakiht). Siis 3. perioodist alates pole periood ja elektronkiht täiesti sama tähendusega, kuigi perioodi algus (s-orbitaalide täitumine kahes esimeses rühmas) ja perioodi lõpp (p-plokk) kuni oktetini (väärisgaasid) on endiselt mõistetav perioodi ja elektronkihi kattuvusena. Miks aga need 2 mõistet siis täiesti ei kattu? Põhjus on d- ja f-ploki elementides (alamkihtide orbitaalide energiatasemes). Neis d ja f ploki elementides, mis 4-ndast ja 6-ndast perioodist alates tabelisse lisanduvad täitub kas eelmise või üleeelmise elektronkihi alamkiht ja sellega lähevad elektronkihi ja perioodi piirid segamine. Sellepärast ei saa elektronkihti ja perioodi päris samaks mõisteks pidada. Aga perioodilisustabeli kattuva algus- ja lõpposa mõistmine nende kahe mõiste ühisosana on siiski oluline selleks, et perioodilisust mõista. --Nimelik (arutelu) 7. detsember 2020, kell 23:42 (EET)