Arutelu:Ehitis

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Ehitis on inimese teadliku ehitustegevuse tulemus. Peaaru 23. veebruar 2007, kell 12:48 (UTC)

ei tea miks nii... kas kopratamm ei ole ehitis? - Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 13:18 (UTC)

Järsku on "kopratamm" rajatis? Ehitiselt eeldatakse teadlikust, "kopratammi" ehitatakse instinktiivselt. Peaaru 23. veebruar 2007, kell 14:54 (UTC)

ei ole nõus ... ja kuidas mesilaspesa nimetatakse ? - Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 15:27 (UTC)
"Kopratamm" ei ole sellepärast "ehitis", et ta ei ole inimese poolt tehtud.Peaaru 23. veebruar 2007, kell 15:50 (UTC)

Kusagil on silma jäänud, et rajatis on inimese loodud, ehitis ei pruugi --Dj Capricorn 23. veebruar 2007, kell 15:35 (UTC)

Kõik rajatised on ehitised. Andres 23. veebruar 2007, kell 16:03 (UTC)
Nii see on. - Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 16:08 (UTC)

Aga leppigem kokku, et "Ehitis" on inimese teadliku ehitustegevuse tulemus. Kui me võtame loomad ja ka Jumala mängu, ajame asja mõttetult segaseks.Peaaru 23. veebruar 2007, kell 15:56 (UTC)

vat ei saa siin olla mitte miskil juhul sellega nõus. Kui sa nimetad kopratammi rajatiseks, siis on kopratamm ka ehitis... tuletaks lihtsalt meelde, et ehitised jagatakse kaheks: hooned ja rajatised - Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 16:08 (UTC)
Järsku on "kopratamm" rajatis? Vabandan, seda sai öeldud irooniaga, lootuses välja lunida üksmeel.Peaaru 23. veebruar 2007, kell 16:12 (UTC)
Selles artiklis räägitakse inimeste poolt teadlikult ehitatust. Ehitiseks võib kindlasti nimetada näiteks võõrplaneetlaste ja mütoloogiliste olendite või väljamõeldud tegelaste poolt ehitatut, kuigi nendest selles artiklis praegu ei räägita peamiselt sellepärast, et neist midagi teada pole. Arvan, et võiks definitsioonis mainida inimese asemel mõistusega olendit.
Andres: "... mainida inimese asemel mõistusega olendit", eeldan, et "teadlik" tegevus sisaldabki endas mõistusega olendi olemasolu ehk osalust.Peaaru 23. veebruar 2007, kell 21:30 (UTC)

Sul on: inimese teadliku ehitustegevuse. Võiks siis sõna "inimese" välja jätta. Andres 24. veebruar 2007, kell 07:00 (UTC)

Loomade ehitatut võib samuti nimetada ehitiseks, kuid see ei ole selle artikli teema. Andres 23. veebruar 2007, kell 20:00 (UTC)
Artiklit asjast ju veel pole ja mõnes mõttes on see isegi hea... saab erinevad nägemused läbi arutada. - Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 21:21 (UTC)
Loomade poolt
Sõnal ei ole ühtset tähendust. Me peaksime mõtlema, millest üldse saab artiklit kirjutada ning millisest mõistest saab rääkida selle pealkirja all. Minu meelest oleks mõistlik piirata artikli teema teadliku ehitamise tulemusega, kuid mitte inimeste teadliku ehitamise tulemusega. Põhiline jutt käiks sellegipoolest inimese ehitatu kohta. Minu meelest ei kasutata loomade poolt ehitatu kohta sõna "ehitis", kuigi nad on ehitatud ning kopratammisid nimetatakse rajatisteks. Andres 24. veebruar 2007, kell 07:00 (UTC)

Muide kas kuskil raamatus on selle asja definitsioon ka olemas? EE-st pole antud juhul eriti abi - Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 21:17 (UTC)

Kui hoida silme ees kategooriat "ehitus" ja "ehituse" mõiste seletust siis langevad loomad ja jumalad automaalselt ära. (Näiteks nad ei tegele eelarvega).Peaaru 23. veebruar 2007, kell 21:36 (UTC)

kle, koerakuut on kindlasti ehitis ja ausalt öeldes ma küll ei usu, et keegi võtaks kätte ja hakkaks selleks eelarvet tegema. - Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 22:31 (UTC)

Jahiseadus räägib "jahiuluki tekitatud rajatiste likvideerimisest", samas muidugi Ehitusseadus ei näe ette, et loomad midagi ehitaks või rajaks :) --84.50.173.136 23. veebruar 2007, kell 22:14 (UTC)

Ka sõna "rajatis" ei ole ühetähenduslik. Andres 24. veebruar 2007, kell 07:00 (UTC)
Peab arvestama seda, et ehitisi püstitati juba enne seda, kui raha kasutusele võeti. Me ei saa rääkida ainult sellest, mis toimub siin ja praegu. Andres 24. veebruar 2007, kell 07:00 (UTC)
(1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 
Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

(2) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, 
sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone.

(3) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja 
süvendamise teel rajatud laevakanalit.

(4) Projekteerimine on:
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;
4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.

(5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.

(6) Ehitamine on:
1) ehitise püstitamine;
2) ehitise laiendamine;
3) ehitise rekonstrueerimine;
4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;
5) ehitise lammutamine.

See juriidiline tekst on ilus küll... aga kõigest hoolimata lünklik... näiteks Teletorni tuleks selle definitsiooni järgi lugeda hooneks... - Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 22:48 (UTC) järgimõtlemiseks lisaks veel näiteks metroo, telk... neid asju on teisigi- Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 22:59 (UTC)

Teletorni näide ei muuda "Ehitise" mõistet, ka "Telk" mitte, "Metroost" rääkimata. Mida Sa öelda tahad? Et "ehitise" jagunemine ei ole hea? On Sul ettepanekuid? Muide jahiseadus nimetab looma "ehitist" "rajatiseks" ja "ehitamist" "tekitamiseks", nii on näha, et ka juristid peavad konstrueerima ja, et puudub "loomaehitiste" kasutamise tava.Peaaru 23. veebruar 2007, kell 23:13 (UTC)

vaata telgi puhul tekib juriidiline küsimus, kas tegu on ehitisega või mitte – ilmselt 2m2 põrandapinnaga telk (kui ma selle oma aeda panen) ei käi seaduse mõistes ehitise alla aga 300m2 ilmselt käib (eriti kui ma selle kolmeks aastaks näiteks Vabaduse platsile püstitada tahan). Veel näide, et ma võtan kätte ja panen kuskile rongivaguni seisma ja hakkan seal elama või tahan avada ütleme restorani ... nüüd tekib juriidiline probleem selles, et kas see on ehitis või ei ole? mis sa arvad? - Ahsoous 23. veebruar 2007, kell 23:36 (UTC)
Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ja sinu rongivaguni probleem on lahendatud. Alati on piirialadel asuvaid asju mida ei suuda mõiste haarata ja vastupidi, mõiste on nii lai, et sinna alla võib panna mida iganes. Olles siin keskonnas suhteliselt uus, siis võib-olla viitate mõnele selgitavale märkusele, mis selliseid olukordi seletaks ja pakkuks ka konkreetseid lahendusi.Peaaru 24. veebruar 2007, kell 09:39 (UTC)
ma ütlen sulle, et see vaguni probleem pole sugugi nii lihtne. Kui oled Saaremaal käinud siis oled seal äkki näinud trammi. - Ahsoous 24. veebruar 2007, kell 10:38 (UTC)
Kohtkindel ühendus on meil defineerimata. Minu meelest ei ole vagunil aluspinnasega kohtkindlat ühendust. Andres 24. veebruar 2007, kell 10:42 (UTC)

Minu meelest tuleb artiklis küll kindlasti öelda, mida Eestis praegu kehtivas ehitusseaduses (ja ka teistes seadustes) ehitiseks nimetatakse, kuid seda ei saa võtta aluseks märksõna defineerimisel. See tähendab muidugi, et märksõna definitsioon ei saa olla nii täpne nagu legaaldefinitsioonid. Andres 24. veebruar 2007, kell 07:00 (UTC)

Võimalik varjant: Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimese teadliku ehitustegevuse tulemus. Peaaru 24. veebruar 2007, kell 09:50 (UTC)


Tegin otsa lahti. Saksa link on ainuke õige, mis ma leidsin. Saksa vikist lähevad valed lingid. Andres 24. veebruar 2007, kell 09:55 (UTC)


kopratammide ja mesilassülemite kõrval on palju tehislikke objekte, mis pole inimkätega loodud. Pääsukeste pesad, ogaliku kodu. Paduinimlane ütleb, et kõik puha ebateadliku tegevuse tulemus. Me lihtsalt ei oska tänapäeval mõõta loomade teadlikuse taset ja seetõttu kasutatakse mõistet instinkt. Ogalik ehitab oma pesa ikkagi sinna, kus on see mõistlik. Ogalik ei tee pesa kasepuu otsa ja pääsuke ei ehita vee all. Järelikult nad analüüsivad tingimusi ja vastavalt sellele käituvad ning ehitavad otstarbekalt. Seega ehitis ja rajatis ei ole inimspetsiifiline mõiste.--Hendrix 29. juuli 2008, kell 19:18 (UTC)

Kas tee on ehitis? Nt maantee. Või raudtee. Või on nii, et tee on ainult siis ehitis (rajatis), kui teda on ehitatud (asfaltkate jne), aga nö sissekulunud tee ei ole ehitis? Adeliine 15. jaanuar 2013, kell 11:11 (EET)

Rajatised on sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid jpm. Veel on kirjutamata artikkel tehnorajatis, selle alla kuuluvad ka torustikud, elektriliinid jms.

Mis on viimase täienduse mõte? Andres (arutelu) 1. juuni 2014, kell 14:23 (EEST)[vasta]