Arutelu:Eestimaa Kommunistlik Partei
Arvan, et pealkiri võiks olla "Eestimaa Kommunistlik Partei". Andres 11. detsember 2005, kell 08.47 (UTC)
Tsitaadi allikas? Andres 12. juuli 2006, kell 16.21 (UTC)
Kas siia ei pandagi kirja ka Eestis hetkel elavaid tipp-kommuniste?
See oleks loomulik et endised partei funktsionääridest kommunistid nimeliselt ikka kirja pannakse , et järgnevad pölvkonnad neid ja nende teeneid ära ei unustaks.--VanemTao 28. november 2006, kell 06:13 (UTC)
Varasemast variandist:
EKP oli VSDTP, seejärel Kominterni allüksus. 1905. aasta revolutsiooni ajal oli VSDTP Eesti organisatsioonides paarsada kuni tuhatkond liiget ja aastal 1917 juba seitsme tuhande ringis. Erakonda juhtisid Viktor Kingissepp, Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann ja teised.
Kuni 1920. aastate alguseni oli EKP-l märgatav toetajaskond. 1917. aasta lõpul saavutasid kommunistid Asutava Kogu valimistel umbes 40% häältest. Eesti iseseisvumine, Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu ja edukas maareform vähendasid tunduvalt EKP populaarsust rahva seas, sest EKP seadis eesmärgiks ühinemise Nõukogude Venemaaga. Osa kommuniste emigreerus Venemaale.
EKP asutamiskongressi aegu 1920. aasta sügisel oli selle liikmeskond pooletuhandene ning tõusis aastaks 1924 kahe tuhandeni.
Venemaalt saadud materiaalsel ja moraalsel toel korraldas EKP 1. detsembril 1924 relvastatud ülestõusu, mis samal päeval maha suruti.
J. Saar (Eduard Laaman?) iseloomustab tolleaegset Eestimaa Kommunistlikku parteid järgmiselt:
''Ühelt poolt nende isandate kirjaoskamatus, teiselt poolt määratu iseteadvus, mis iseennast ainukeseks Eesti rahva kutsutud ja seatud valitsejaks luges, kuna teisu inimestekski ei arvatud, – Riigikogus pidasid nad end kui kõrtsis üleval, – see igapäevane vastolu pakkus Riigikogu istangutel alalist nalja. Eesti kommunismi võrreldi üsna tabavalt halvasti lavastatud operettiga: Võõrsilt laenatud aine, mis võõraste olude kohaselt läbitöötatud; palgatud näitlejad ühes väikse hulga statistidega, kes end pea kommunistideks, pea iseseisvateks sotsialistideks riietudes näitelavale sisse ja välja käies rahvast peavad kujutama; põrandaalune etteütleja, keda publikumi silme eest hoolega varjata püütakse, kuid kelle häälekaja siiski ühtelugu kuulajate ruumi ulatab, –nagu ikka provintsi teatris, kus näitlejad põrmugi oma osa ei oska, vaid etteütlejat kuulatavad, et siis valepaatosega tema sõnu korrata; selle kõige juure reklaami lendlehekesed, mis kümnete tuhandelistest hulkadest kriiskaval toonil hooplevad, –nii nägigi välja see partei, kes Eesti ja kogu ilma lubas uueks muuta.
- Minu arust on see täpne ja tabav iseloomustus.
1. detsembri ülestõusu mahasurumise järel EKP keelustati, juhtivad kommunistid vahistati ja mõisteti pikaks ajaks vangi. Osa kommuniste põgenes Nõukogude Liitu, kus neist 1938. aasta paiku paljud hukati kui kodanlikud natsionalistid.
Eesti kommunistid tegutsesid enne 1940. aastat Kommunistliku Internatsionaali juhistest lähtudes. Propagandat tehti illegaalselt. Propagandamaterjale veeti sisse näiteks salakaubana ja diplomaatilise postiga. Kasutati ka legaalseid (vari-)organisatsioone.
Andres 28. november 2006, kell 07:50 (UTC)
Pean silmas seda perioodi nimelt ,mitte seda eelmist ,mis sa siia välja panid.
Tuleks ikka rääkida selle perioodi inimestest, see on loogiline ja loomulik. Siin peaks ikka pikk nimekiri olema .
- Mina ei püüdnudki vastata Sinu ettepanekule. Kas Sa pidasid silmas elusolevate EKP funktsionääride nimekirja koostamist? Arvan, et ei saa piirduda elusolevatega. Sel juhul tuleks hakata jälgima, kes sureb, ja sellel pole minu meelest mõtet. Andres 28. november 2006, kell 08:31 (UTC)
EKP ajalugu 1940–1991 NLKP allüksusena oli EKP eesmärgiks üles ehitada kommunistlik ühiskond. EKP Keskkomitee esimesed sekretärid olid sel ajal Karl Säre, Nikolai Karotamm, Ivan Käbin, Karl Vaino ja Vaino Väljas.
Eesti NSV-s valitses võõrvõimu teostav ainuparteisüsteem. EKP vastutas kõigi ettevõtete natsionaliseerimise, tuhandete inimeste küüditamise ja muusuguse represseerimise, talude kollektiviseerimise ja Eesti venestamise eest. Kuigi käsud nendeks operatsioonideks tulid Moskvast, jäi EKP hooleks plaanide väljatöötamine ja elluviimine.
Teise maailmasõja aegu kuulus EKP-sse ligikaudu üheksasada liiget, kellest 90% asus Venemaa tagalas. Partei lagunemise eel oli EKP liikmeid 100 tuhande ringis, mis oli umbes viieteistkümnendik Eesti elanikest. Eestlaste osakaal EKP liikmeskonnas oli Nõukogude Liidu ajal 40% ja 55% vahel. Poole sajandiga käis EKP liikmeskonnast läbi umbkaudu veerand miljonit eestlast.
--VanemTao 28. november 2006, kell 08:06 (UTC)
- Kuna need lõigud, mis välja jäid, sisaldasid eelkõige tõestamata numbreid ja hinnanguid suvalises järjekorras ja vigadega, siis pidasin olulisemaks panna kirja asju, mis pole vaid nõuka aja propaganda väljamõeldis. Kui aega saan, kirjutan edasi--Kinks 28. november 2006, kell 08:20 (UTC)
Eesti kommunistid tegutsesid enne 1940. aastat Kommunistliku Internatsionaali juhistest lähtudes illegaalselt. Propagandamaterjale veeti sisse näiteks salakaubana ja diplomaatilise postiga. Kasutati ka legaalseid (vari-)organisatsioone.
- Vist välja jäetud. Andres 1. detsember 2006, kell 21:27 (UTC)
- Ei ole välja jäetud, lihtsalt umbmäärane "eesti kommunistid" on asendatud EKP-ga. Kuigi ka see pole täpsne, sest illegaalselt tegutsesid nad kuna kommunistid oli Eesti Vabariigis keelatud, mitte selle pärast, et Internatsionaal sellise käsu andis.--Kinks 1. detsember 2006, kell 23:37 (UTC)
Leian, et siin peaks olema ümbersuunamine artiklile Eestimaa Kommunistlik Partei. Lühendi teiste tähenduste jaoks tuleb siis teha lehekülg EKP (täpsustus). Andres 23. juuni 2007, kell 07:17 (UTC)
EKP-sse kuulumise eest oli Eesti Vabariigis karistus kas sunnitöö või surmanuhtlus.
- Kas tõesti oli?
Minu arust on artiklis liiga palju asjasse (EKP-sse) mittepuutuvaid andmeid teiste erakondade kohta.
Pole mõtet hakata selles artiklis rajoonikomiteede sekretäre nimeliselt välja tooma. Nad ju vahetusid. Andres 21. november 2008, kell 22:53 (UTC)
Millistest parteidest ja millal EK(b)P moodustati? Ma kahtlen selles. Andres 18. detsember 2008, kell 08:31 (UTC)
Alapealkiri Hukkusid repressioonides rahvusvähemuste vastu. Aga jutt on NSVL-s hukkununud (Stalini käsul maha lastud) kommunistidest. Kuidas seda alapealkirja mõista?
- Jah, pealkiri on kahemõtteline, kuid mõeldud on seda, et eesti kommunistid olid repressioonide ohvrid. Andres 2. juuni 2009, kell 18:03 (UTC)
- Hukati nad ju rahvusvähemuste (NSV LIidu piiririikidest pärit elanike vastu suunatud represioonides, aastail 1937-1938), vastu suunatud kampaanias ning aluseks oli nende rahvus ja päritolu, mitte maailmavaade. Sõna Hukkusid tundus neutraalne ja objektiivne NOSSER 3. juuni 2009, kell 08:23 (UTC)
19. detsembril 1990 registreeriti iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) Tallinna Linnavalitsuses.
See on välja võetud. Andres 13. detsember 2010, kell 18:37 (EET)
- See on vale, sellepärast võeti välja. Taivo 13. detsember 2010, kell 18:39 (EET)
Tuleks täpsustada, mis tähendab "ainupartei". Andres 1. jaanuar 2011, kell 16:30 (EET)
Mis puutub siia ENSV lipp? Ssgreporter 16. jaanuar 2012, kell 00:54 (EET)
- Selle peaks ära võtma. Andres 21. jaanuar 2012, kell 08:20 (EET)
Võiks lisada tabeli EKP liikmete arvu ja eestlaste osakaalu kohta. 90.191.119.98 3. veebruar 2013, kell 13:44 (EET)
Nimest ja lühenditest[muuda lähteteksti]
Et siis oleks selge, et EK(b)P oli "Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei". See tuleks artiklis ära märkida ning siis läbivalt Eesti Vikipeedias ära linkida, et oleks selge. Suur osa inimesi muidu ei tea, mis lühendi taga seisab. -Mardus /arutelu 10. jaanuar 2016, kell 20:43 (EET)
Ainupartei[muuda lähteteksti]
Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei
- 1988. aastal asutati ja tegutses avalikult Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 2001:7D0:87CA:9180:E820:A671:C1C4:51BF 4. august 2017, kell 01:15 (EEST)
Pealkirjata[muuda lähteteksti]
Huvitav-huvitav. Venekeelses vikipeedias kirjutatakse: Запрещена действующей властью Эстонии, действует в подполье. Velirand (arutelu) 27. jaanuar 2018, kell 13:45 (EET)
Pealkirjata[muuda lähteteksti]
Artikli alguses öeldakse, et tegutses 1990. aastani. See ei ole ju tõsi. Andres (arutelu) 27. jaanuar 2018, kell 14:39 (EET)
- Jah. See on ju vale, mis infokastis on: "Asutamine 1920 – Keeld 1990" Velirand (arutelu) 9. juuni 2020, kell 00:20 (EEST)
Häälekandja[muuda lähteteksti]
1935 ilmus Eestimaa Kommunistlise Partei Tallinna Komitee häälekandja Punane Lipp (meil link Punane Lipp (ajakiri, 1935); vt ESTER [1]). Ilmus vist vaid 1 nr, seega tähelepanuvääärsus?--Estopedist1 (arutelu) 25. november 2018, kell 10:47 (EET)
Hea küll, EKP ei olnud registreeritud, aga mida siis detsembrimässule järgnenud keelustamise all mõeldakse? Ma ei usu, et see on täielik väljamõeldis. --Andres (arutelu) 5. detsember 2022, kell 09:14 (EET)