Arutelu:Eesti kihelkondade loend
Siin peaks olema mingi sissejuhatus. Muuhulgas tuleks mainida, millise aja seisuga on kihelkonnad ja nende pealkirjad antud. Andres 8. oktoober 2006, kell 19:38 (UTC)
- tundub olevat n-ö standardnimistu, s.o 20. aastasaja algus, enne EW kehtestamist. esmapilgul torkab silma vaid see, et Otepää kihelkond on ka Võrumaal. mõni eksklaav? sellised lahustykid võiks nimepidi ka yles lugeda. näiteks see Rõuge kihelkonna oma, mille nime ma ei mäleta, ja Kadrina tykk, mida Ilumäe järgi nimetatakse. nende tekkelood võivad päris huvitavaks osutuda. Ohpuu 8. oktoober 2006, kell 23:30 (UTC)
- See, et see on standardnimekirjade kokkuvõte 20. sajandi algusest on õige, kuid nimelt kahest põhilisest kokku pandud. See oleks kondikava, mida vaja veel täiendada, saksakeelsete nimede, eksisteerimise aja ja võibolla veel mingi täpsustava märkusega Ohpuu märgib. Kuid tekkelood ja täpsem ajaloo lahtikirjutus peaks minuarust jääma artiklitesse.Akra 9. oktoober 2006, kell 10:34 (UTC)
- Mis puutub Setumaase, siis selle 3 kihelkonda on suhteliselt meelevaldselt (minuarvates) tekitatud, kuna piiritleti need EW alguses enamvähem standardsetese mõõtudesse või olid üldse üle võetud Vene Õigeusu kihelkondadest või tegelikult olidki need. Vene õigeusu kihelkonnad Eesti aladele moodustati (kui ma peast ei eksi) mõningad vist 18. sajandi lõpus ja ülejäänud 19. sajandil. Selle hoiaks ma lahus ajaloolistest Eestimaa Liivimaa teisete usulistest protseduuride raames moodustatud kirikukihelkondadest. Mis muidugi ei tähenda seda, et nendel puudub oma ajalooline kujunemine ja tagamaa ning mis ei tähenda ka seda, et nad ei ole Eestimaa osa. Vene õigeusu kihelkondadest pole wikis vist veel midagi kirjutatud ja paljud nende olemasolust üldse teavad. Millised oleks Teie arvamused nendel teemadel.Akra 9. oktoober 2006, kell 10:34 (UTC)
Kui siin on XX sajandi alguse standardnimekirja seis, siis võiks siin olla ka kaasaegne koguduste liikmete arv.
- XX sajandi nimekiri on ta ainult niikaua kuni seda saab täiendatud. 1925. aastast ei ole kirikukihelkonnad seotud kindla territooriumiga st on exsterritorjaalsed. Seega ei näita tänane koguduse liikmete arv midagi nende kihelkondade mõistes. Tänapäeval seob kihelkonna nimi, paikond ja tolleaegne territoorium parimaljuhul kihelkonna maadel elavat rahvast, kui sedagi, arvestades 20. sajandil toimunud rahvaste liikumist.Akra 9. oktoober 2006, kell 14:58 (UTC)
Kirjutaja info nime jätmiseks vajuta kaks korda tildet (2x~~).Akra 9. oktoober 2006, kell 14:58 (UTC)
Kas igale saksa nimele tuleb juurde kirjutada Kirchspiel? Minu arust on see üleliigne, ka Baltisches historisches Ortslexikonis on kihelkondade nimed antud ilma selleta. Ja kas ei tuleks iseloomustava numbrina lisada ka näiteks koguduste suuruse (Ortslexikon annab 1897. aasta andmed).
- Minu arust ei ole see vajalik, aga kuna korra on seda teed mindud siis oleks kena kui on kõigil, või tuleks kõigil see eest ära korjata.Akra 27. märts 2008, kell 13:32 (UTC)
vaadake palun need pindalad üle.
- Pindalad on valed. Aga kust need õiged pindalad saab? Andres 15. detsember 2009, kell 12:12 (UTC)
- Vanast Eesti Entsüklopeediast, näiteks. --Improvisaator 15. detsember 2009, kell 14:09 (UTC)
- Sul on see olemas, palun aita siis. Andres 15. detsember 2009, kell 16:36 (UTC)
Kahtlased Eesti ala kihelkonnad[muuda lähteteksti]
kahtlased lingid on Võru kihelkond, Torma-Lohusuu kihelkond. Kes kõiki etwiki asjakohaseid punaseid linke tahab, siis tegin andmepäringu https://quarry.wmflabs.org/query/28889 --Estopedist1 (arutelu) 11. august 2018, kell 09:22 (EEST)