Arutelu:Eesti Reformierakond

Kõlapinda omanud erakonna tegevus

Halb pealkiri, sisu ei vasta pealkirjale, koosneb ainult linkidest. Andres 27. oktoober 2009, kell 07:56 (UTC)

Mingid skandaalsemad uudised, on neid vaja? Pelmeen10 1. detsember 2010, kell 17:40 (EET)

Seiku, mis on seotud mõne erakonnaliikmega, pole mõtet siin mainida, küll aga neid asju, mis on seotud erakonna või selle juhtorganite tegevusega. Andres 2. detsember 2010, kell 00:31 (EET)

Võtsin välja:

• Reformierakond viskab süüdimõistmisel Järvesalu erakonnast välja, EPL 21. oktoober 2008

--Ker 2. detsember 2010, kell 01:33 (EET)

Artikkel on kaootiline. Kampaaniakulud jms peaks ehk kolima artiklisse, mis kõnelevad konkreetsetest valimistest. --Ker 2. detsember 2010, kell 01:36 (EET)

---

Enne oli nii:

Reformierakond kuulub koos Keskerakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse.

Miks Keskerakond välja võeti? Andres 11. jaanuar 2011, kell 00:36 (EET)

---

rahastamisskandaalis paistab olevat juba ainet uueks eraldi artikliks. kui meedias kujuneb välja nimi, kuidas seda nimetada, siis võiks selle minu meelest tekitada. -- Ohpuu (arutelu) 23. mai 2012, kell 18:05 (EEST)

Reformierakonna rahastamisskandaal. Andres (arutelu) 23. mai 2012, kell 18:49 (EEST)

---

siia on tekkinud yksjagu uut sisu, mis tahaks vikindamist ja toimetamist. võib-olla ka allikakriitilist lähenemist. -- Ohpuu (arutelu) 28. november 2012, kell 15:10 (EET)

---

Ingliskeelse nime äratoomine tundub ilmselgelt üleliigne, aga see on olnud teistegi Eesti erakondade artiklites juba mõnda aega ja keegi ei protesteeri. Kas mingil põhjusel? Pikne 14. august 2013, kell 18:33 (EEST)

Arvan, et kui Eesti organisatsioonil (ka näiteks mõnel ülikoolil) on ametlik ingliskeelne nimi, siis on selle äratoomine asjakohane. Andres (arutelu) 14. august 2013, kell 20:46 (EEST)

Võib-olla. Aga kuna tegu on Eesti partei ja eestikeelse parteiga, siis vähemasti infokastis (ega esimese lauses) pole minu meelest tarvidust võõrkeelseid nimesid esile tõsta. Ja kuidas ametlikkus fikseeritud on? Mõne organisatsiooni puhul tõesti on põhikirjas määratud, millised on võõrkeelsed nimed, aga antud juhul? Pikne 14. august 2013, kell 21:06 (EEST)

---

Juhatuse varasem koosseis ka kuskil säilitada.

Kuidas on vajaduspõhised lastetoetused seotud Reformierakonnaga? Andres (arutelu) 14. november 2013, kell 00:11 (EET)

---

Ei leia siit esimeeste nimekirja. Rõivas sai esimeheks 6. aprillil 2014.

Jätsin Ansipi juhatuse liikmeks. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 00:34 (EEST)

Võrreldes eesti erakondi on kskommunistide kontsentratsioon RE-s kõige kõrgem. Selline väide peab olema viidatud. --Metsavend 22. detsember 2014, kell 22:21 (EET)

Valimised ja valitsemised

Muutsin sektsioonide struktuuri tähtsuse järgi nii, et kohalikud valimised oleks alamsektsioonis ja Euroopa Parlamendi valimised ja Riigikogu valimised ülalpool. Kommentaarid teretulnud. -Mardus (arutelu) 21. jaanuar 2015, kell 12:30 (EET)

See ei ole sisuliselt õige, kohalikud valimised ei ole teiste valimiste alateema. Andres (arutelu) 21. jaanuar 2015, kell 12:35 (EET)

Muutsin siis ühtlasemaks, kuna sisukava tuli ka pisut sigrimigri. -Mardus (arutelu) 21. jaanuar 2015, kell 13:58 (EET)

---

Siit on hulk materjali välja võetud. Varasem jutt tuleb sisse jätta ajaloolisena. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 17:15 (EEST)

Korruptsioon kaitseväega

Seda, et kaitseväes soovitati Reformierakonna poolt hääletada (rõve), siia lisada ei saa. Aga Ämari pisiskandaalist võiks rääkida. [1][2][3]

Välja tõstetud info

Samas on viimastel aastatel seatud kahtluse alla ka Reformierakonna maailmavaate paikapidavust, nimetatud seda "liberalismi hüljanud ... stagnatsiooni kantsiks, Keskerakonnaga sarnaseks massiparteiks" ja väidetud, et "sõna "reform" on selle partei nimes veel vaid ajalooline iroonia".

Kampaania kulud

Valimiskampaaniale kulutati kokku 32,4 miljonit krooni, sealhulgas

• telereklaamile 8,6 miljonit krooni
• trükistele 3,5 miljonit krooni
• ajalehe- ja ajakirjareklaamile 3 miljonit krooni
• raadioreklaamile ligi miljon krooni
• muudeks reklaamikuludeks (valdavalt tööjõukuludeks ja reklaamkingitusteks) 8 miljonit krooni
• suhtekorralduseks ligi pool miljonit krooni
• avalikeks üritusteks 2,5 miljonit krooni
• postikuludeks 2,5 miljonit krooni

Kandidaadid kulutasid lisaks ligi kaks miljonit krooni.

Erakonna liikmemaksudest, annetustest ja riigieelarve eraldistest laekus erakonnale 2007. aasta esimeses kvartalis 29,9 miljonit krooni.

Suurimad annetajad olid Urmas Sõõrumaa (2 miljonit krooni) ja Arti Arakas (1,6 miljonit krooni).

Erakond jäi võlgu 2,5 miljonit krooni.

Kasutaja:Informatsioon välja tõstetud info. --Pelmeen10 30. september 2017, kell 18:04 (EEST)

Minu meelest ilmaasjata välja tõstetud. Kriitikast võiks muidugi laiahaardelisemalt kirjutada. Andres (arutelu) 30. september 2017, kell 18:17 (EEST)

ajaloo lõpp?

Uskumatu, aga sellest artiklist ei leia vähimatki vihjet, et Reformierakond ei ole enam valitsuse juhterakond. Äkki ikkagi peaks? Tore oleks suisa infograafik, kust näeks, millal Reform oli valitsuses, millal seda juhtis ja millal oli opositsioonis. --82.131.43.88 23. veebruar 2018, kell 22:52 (EET)

Kui on uskumatu, siis tuleb käed külge panna ja ise panustama hakata. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. --Tiia (arutelu) 24. veebruar 2018, kell 00:12 (EET)

Mina ka kõike ei jõua. --82.131.43.88 24. veebruar 2018, kell 02:40 (EET)

Reklaam

Reformierakond peab oma olulisemateks saavutusteks

1. jaanuarist 2000 kaotati Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli Reformierakonna ühe peamise valimislubadusega 1999. aasta parlamendivalimistel.

2002. aasta novembris ja detsembris sai Eesti kutse liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. Suure panuse liitumisläbirääkimiste edukaks lõppemiseks andsid Eesti delegatsioone juhtinud peaminister Siim Kallas ja välisminister Kristiina Ojuland. Septembris 2003 kiitis ka Eesti rahvas referendumil heaks Eesti liitumise Euroopa Liiduga.

Alates 1. jaanuarist 2004 jõustus vanemahüvitise seadus, mis võimaldab väikelapsega emal lapse sünni järel aasta lapsega kodus olla ilma, et ta sissetulekus kaotaks. Tegemist on Reformierakonna ühe olulisema valimislubadusega 2003. aasta Riigikogu valimistel. 2006. aastal pikenes vanemahüvitise maksmine 15 kuuni ning 2008. aastast alates makstakse vanemahüvitist 18 kuud.

2005. aasta 1. jaanuarist jõustus üksikisiku tulumaksumäära alanemine kahe protsendi võrra. Järgnevatel aastatel langes tulumaks veelgi, olles nüüdseks 21%.

1. juulist 2007 tõsteti lapsetoetus alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini. Samaaegselt lõppes kvartalitoetuse maksmine kolme- ja enamalapselistele peredele. Muudatusest võitsid kolmelapselised pered 300 krooni, neljalapselised pered 600 krooni, viielapselised pered 1050 krooni ja kuuelapselised pered 1500 krooni kuus.

17. detsembril 2008 võeti Riigikogus vastu uus Töölepinguseadus, mille tulemusena muutusid töösuhted paindlikumaks. Uus Töölepingu seadus jõustus 1. juulil 2009.

13. juulil 2010 otsustas Euroopa liidu rahandusministrite nõukogu ECOFIN, et Eesti saab 1. jaanuaril 2011 eurole üle minna, olles majanduslanguse tingimustes täitnud selleks vajalikud Maastrichti kriteeriumid. 1. jaanuaril 2011 läks Eesti üle eurole.

Alates 2011.aastast on võimalik asutada osaühingut ilma sissemakset tegemata, mis oli oluline samm selle poole, et Eesti inimesed saaksid kiiremini oma ettevõttega alustada.

Juunis 2011 võeti Riigikogus vastu kodualuse maa maksuvabastust kehtestav seadus, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2013.

Valitsus kiitis jaanuaris 2012 heaks maagaasiseaduse muutmise, mis loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut.

Märtsis 2012 võeti riigikogus vastu seadusemuudatus, millega kaotatakse riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013.

Juunis 2012 võeti Riigikogus vastu vanemapensioni süsteemi kehtestav seadus.

Sügisel 2012 kinnitas valitsus töötuskindlustusmakse langetamise kolmele protsendile.

13. juunil 2012 võeti Riigikogus vastu uus avaliku teenistuse seadus, mis muudab avaliku sektori palgakorralduse selgeks ja läbipaistvaks.

Detsembris 2012 võeti Riigikogus vastu vajaduspõhiste lastetoetuste süsteemi loov seadus, mille tulemusel sätestati täiendavad toetused ühe- ja kahelapselistele peredele, kus sissetulekud on väiksed ja kõigile suurematele peredele, kus lapse kolm või enam.

See on reklaam. Võtsin välja. --Minnekon (arutelu) 22. veebruar 2019, kell 06:53 (EET)

Juhatuse koosseis

Merleke5, ERR uudis kinnitab, et 2020 valitud juhatusse kuulusid need inimesed, keda siinse artikli eelmine versioon nimetas. Sa ilmselt tahtsid lisada praeguse koosseisu, aga see tuleb korrektselt vormistada - millal valiti ja viide juurde. Minnekon (arutelu) 15. august 2023, kell 20:01 (EEST)

Jah, tegelen sellega. Kuna reformierakonna enda saidil ei ole juhatuse koosseisu muudatustele pärast 2020. aasta valimisi osutatud, läheb natuke aega, et siin selgemini lahti kirjutada. Aga aitäh tähelepanu juhtimast! Merleke5 (arutelu) 15. august 2023, kell 20:34 (EEST)