Arutelu:Eesti Pank
Kas vana ja uus Eesti Pank on üks ja seesama asutus? Minu meelest ei ole. Andres 28. mai 2006, kell 18.24 (UTC)
- Eestis ei tohi pangad kanda nime, mis on väga sarnane mõne teise olemasoleva või minevikus olnud panga nimega. Sellest järeldub, et nad peavad siiski kuidagi sama pank olema. Võib ka muidugi olla, et eriti tähtsatele seadus ei kehti. Taivo 28. mai 2006, kell 18.32 (UTC)
- Kindlasti tõlgendab Eesti Pank asja nii, et tegu on sama asutusega. Aga see ei tähenda iseenesest midagi. Andres 28. mai 2006, kell 18.44 (UTC)
- Ikka tähendab. Eesti Panga seaduse § 1 lg 1 l 2 kohaselt on praegune Eesti Pank endise õigusjärglane. Vähemalt juriidilise fiktsioonina loetakse, et sama isik. Taivo argument põhineb valel eeldusel, kuna Eesti Pank pole pank, vaid avalik-õiguslik juriidiline isik. --193.40.5.245 28. mai 2006, kell 18.53 (UTC)
- Vastupidi, ükski asutus ei saa olla iseenese õigusjärglane. Sellisel juhul on kindlasti tegemist kahe erineva asutusega. Andres 28. mai 2006, kell 19.04 (UTC)
- Jah, see on loogiline.
- Siiski võiks neid lugeda teatavas mõttes samaks, kuna tegu on riigiasutusega -- Eesti riik aga on olnud järjepidev, mitte õigusjärglusega. Vähemalt võib see seletada, miks pank ennast ise vanaga samaks peab. --193.40.5.245 28. mai 2006, kell 19.12 (UTC)
- Noh, õigusjärglus seletab, miks praegune pank peab endise panga ajalugu oma ajalooks. Samaks ta õigupoolest ei peagi ega saa pidada. Ma ei ütle, et peaksid tingimata olema eraldi artiklid, aga tekstis tuleks teha kahe asutuse vahel selgelt vahet. Andres 28. mai 2006, kell 19.15 (UTC)
- Kui ma õigesti mäletan, siis üks Inglismaalt (või oli see Rootsist?) kulla tagasisaamise tingimus oli see, et tuli tõestada, et tegu on sama pangaga mis kulla neile üle andis.
- Selleks piisab minu arusaamise järgi ka õigusjärglusest. Andres 20. detsember 2008, kell 15:42 (UTC)
Eemaldasin Eesti Panga lehelt pärinevad pildid. Neid hooneid on võimalik üles pildistada ja vähemalt osad saab vabakasutusse anda. Ülejäänute puhul tuleb kasutada kavandatavat litsentsi.--WooteleF 29. juuli 2009, kell 20:05 (UTC)
Minu meelest peaks teise ja kolmanda pildi allkirjas ikkagi olema "endine", mitte "endise". Andres 3. november 2010, kell 18:42 (EET)
Juhatuse ja nõukogu koosseisu juures on dateeringud ja viited hädavajalikud. Muidu peab lugeja iga kord mõistatama, kas andmeid uuendati viimati eile või kümme aastat tagasi ning mitu loetletutest juba surnud on. --Ehitaja (arutelu) 16. veebruar 2019, kell 14:01 (EET)
Siin on teksti muutmistega ilmselt midagi vussi läinud. Nt "Petseri osakonna hoone" on vales kohas. Millisest hoonest on Tartus jutt? Eesti Panga hoone oli ju see maja, mis on Munga tänaval (praeguses haridusministeeriumi hoones).
"Tänapäevane Eesti Panga kvartal kujunes piirkonna pangandusega seotud hoonetest: Estonia pst 11 – endise Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone, Estonia pst 13 – endise Vene Riigipanga Reveli kontori (Ревельское отделение Государственного Банка) hoone, Estonia pst 13 – Eesti Panga peahoone, Sakala tänav 4 – endise Eesti Maakrediidiseltsi elamu-büroohoone, Sakala 4/6 – väravahoone, Sakala 6 – endine elamu ja haigla-sünnitusmaja, Estonia pst 11 – vahehoone.
Eesti suuremates linnades tegutsesid panga harukontorid, mis algul kasutasid rendipindasid, kuid sõltuvalt linnast rajati kas uued hooned või võeti kasutusse olemasolevaid. Esimesena valmis 1927. aastal Eesti Panga Viljandi osakonna hoone, Tasuja puiestee 2. Kontorihooned ehitati Aia tänava ja Kastani tänava nurgal osakonna hoone Petserisse (1930), Rakvere osakonna hoone[5] Tallinna tänav 3 (1933), Petseri osakonna hoone Tartusse Kompanii tänav 2 (1936), Võru pangahoone[6] Tartu tänav 25 Karja tänav 24 (1938) ja osakonna hoone Pärnusse, Kuninga tänav 5 (1940)." --Merleke5 (arutelu) 6. november 2021, kell 11:44 (EET)
NOSSER, kuidas see viimane täiendus ("9. jaanuarist 1990...") Eesti Pangasse puutub? Pikne 28. detsember 2022, kell 22:31 (EET)
- Õige märkus, lisatu ei kattus artikli teemaga NOSSER (arutelu) 28. detsember 2022, kell 22:41 (EET)