Arutelu:Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Jätsin alles need muudatused, mis ei peaks vaidlusi tekitama. Ülejäänud muudatused tuleks enne arutelulehel läbi arutada ja saavutada konsensus. Ma ei leia, et ajakohastamise käigus peaks nii palju viidatud infot artiklist kaduma minema. Kaniivel (arutelu) 24. mai 2021, kell 17:08 (EEST)

---

NB! Viimati lisatud pildi allkirjas on üks nimi puudu. Ursus scribens (arutelu) 19. august 2021, kell 15:14 (EEST)

Artikkel kallutatud?

Miks on EKRE artikkel kordades suurem mistahes teise erakonna omast, ja seda peamiselt opositsioonilt või kallutatud allikatest saadus kommentaaride arvelt (vaadake viiteid)? Neutraalsus on ikka suuresti küsitav! Iga arvamusliidri isiklikku negatiivset arvamust ei pea ju siin viitega ära tooma! – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 82.131.56.175 (arutelu • kaastöö) 16. september 2021, kell 10:32.

Artikkel on tõesti üsna pikk ja põhjalik (mis iseenesest on ikka positiivne). Seega oleks vaja täpsustada millised konkreetsed allikad tunduvad sobimatud või kallutatud ja miks? --Minnekon (arutelu) 16. september 2021, kell 13:45 (EEST)

16. sep märkusega nõus. Artikkel on läbinisti kallutatud, üles loetletud, milles tema vastased teda poliitvõitluses süüdistavad (sh hulgaliselt vastaste arvamusi EKRE aadressil), sealjuures süüdistuse teist poolt ei seletata. Artikli retoorika on valitud selge mõttega erakonda halvas valguses näidata. Näiteks "Ollakse vastu piirileppe sõlmimisele, kirjeldades seda territooriumi "loovutamisena"." võiks samahästi kirjutada, et "EKRE seisab Tartu rahuga kokkulepitud riigipiiride tunnustamise eest."

Veel märkuseid... EKRE on populistlik erakond, seda juba nimegi järgi – "rahvaerakond" –, kuid peaaegu kõik valimislubadused pea' kõigil erakondadel on populistlikud, st rahva hüvanguks. EKRE ei levita vandenõuteooriaid, vaid teeb maailmas toimuvatest sündmustest loogilisi järeldusi (vandenõuteooriaid levitavad portaalid nagu Telegram ja Vanglaplaneet). On vale nimetada, et EKRE on liberalismi vastu, kuigi liberasmiks on hakatud vääralt pidama teatud ideoloogiat, mida võib tinglikult pseudoliberalismiks nimetada. Liberalism on isikuvabadusi pooldav hoiak ja suures osas EKRE selle eest ka seisab. Lisaks sisaldab artikkel kirjutaja isiklikke arvamusi/hinnanguid ("Sellised kõikehõlmavad vandenõuteooriad on atraktiivsed, kuna nad pakuvad...", "EKRE arusaam demokraatiast paistab olevat selline, et...").

Vikipeedia ei peaks olema poliitvõitluse relv (ei antipropaganda ega reklaami eesmärgil). Ja täpselt niisamuti ei ole vaja ka hakata kirjutama, milles kõiges näiteks Sotsiaaldemokraate või Reformierakonda süüdistatakse või mida kõik nende vastased neist arvavad. Konkreetsed juhtumid, kohtuasjad võivad olla muidugi kõigi puhul loetletud, kuid sedagi neutraalselt, faktiliselt, mõlemakülgselt (kui neutraalselt kisub liiga vastuoluliseks) ja korrektselt, entsüklopeediale kohaselt. Kelle jaoks poliitika liiga kuum teema on, peaks jätma sellekohased artiklit teistele kirjutada. 85.253.111.78 20. september 2021, kell 15:17 (EEST)

• Täpsemalt millistes kohtades on hulgalised poliitvõitluse vastaste süüdistused ilma teise poole seletuseta? Piirilepet puudutav lause on võetud selle järel viidatud Auersi ja Kasekamba artiklist, seega ei saa samahästi midagi muud kirjutada. Ma ei näe, kuidas vastuseis leppele ja selle "loovutamisena" kirjeldamine näitab parteid tingimata negatiivses valguses (see sõltub ikka lugeja oma seisukohast), aga kui nii ka oleks, siis Vikipeedia roll on allikaid neutraalselt kajastada, mitte ümber sõnastada nii, et need kedagi paremas valguses näitaks.
• Populismi all ei mõelda lihtsalt rahva hüvanguks tehtud valimislubadusi (vt populism), samuti võib populismi kasutamise määr erakonniti varieeruda. Vandenõuteooriate ja liberalismivastasuse väide ja näited pärinevad viidatud allikatest. Vikipeedia põhimõte on vahendada usaldusväärsetes (st asjatundlikes, sõltumatutes ja neutraalsetes) allikates öeldut. Minu, sinu või kolmanda Vikipeedia lugeja või kirjutaja isiklik arvamus teatud teemas ei tohi seda mõjutada. Ei saa välistada, et ka usaldusväärne allikas eksib, aga reeglina on need palju paremad kui keskmise Vikipeedia lugeja-kirjutaja arusaam teemast. Kas näitena toodud arvamuste/hinnangute puhul pole aru saada, kes neid esitab? Kui nii, siis tuleb see lisada. Taolistel juhtudel kipub olema probleem, et kui iga sama autori lause ette järjest lisada, et "X autori hinnangul...", siis vähendab see teksti loetavust. Parem oleks kuidagi ilma sama asja korrutamata mõista anda, kelle arvamusega tegu on.
• Viimase lõiguga üldiselt nõus. --Minnekon (arutelu) 20. september 2021, kell 18:11 (EEST)

Artiklit lugedes on üheselt aru saada kirjutaja poliitiline meelsus ja see on entsüklopeedia puhul probleem.

Üleliia palju pööratakse rõhku "vandenõuteooriatele". Tuleb rääkida, mida EKRE ütleb, arvab mingite protsesside kohta, otse, mitte hämada vandenõuteooriatest ja tuua seda nende edu põhjuseks välja. See triivib reaalsusest kaugele. Nende vandenõuteooriad piirduvad praeguse olukorra kirjelduse ja sellest tuleneva tuleviku ettenägelikkusega. Selle tasakaalutu sõna võib lihtsalt sealt ära jätta ja asjast kirjutada. Kas prokuratuuri on mõistlik nimetada vandenõuteoreetikuks, kui ta läheb arvatavat korruptsioonis süüdistatavat vahistama?

Populism – diskursus, ideoloogia või maailmavaade, mis kritiseerib ja mõistab hukka "eliiti" ning tõstab esile "rahvast". Populistlik valimislubadus on järelikult lubadus midagi rahva hüvanguks teha, mitte eliidi jaoks. Populismi määr erakonniti varieerub – kes lubab rohepööret, see hääli ei saa, hääli annab rahvas tavaliselt ikka selle eest, kui rahvale midagi lubatakse/tehakse. Enamik valimislubadusi edukatel erakondadel on ikkagi populistlikud.

Viited võivad olla usaldusväärsetest allikatest, aga poliitikateemal on raske üldse midagi/kedagi usaldada. Iga inimene, kes poliitika teemal vaevub sõna võtma, on kuhugi poole kallutatud, praktiliselt kogu meedia on kuhugi poole kallutatud (Täheke ja Playboy ehk ei ole), seega tasub poliitiliste entsüklopeediaartiklite puhul tagasihoidlikku joont hoida ja jätta kõiksugu arvamused, siunamised, reklaamimised meediasse. 85.253.111.78 20. september 2021, kell 19:17 (EEST)

Mis ja kuidas näitab kirjutaja poliitilist meelsust? Mis tõendab, et pea iga poliitikast rääkiv inimene ja meedia on märkimisväärselt kallutatud? Vandenõuteooriaid ei saa mainimata jätta, sest Vikipeedia mõte on vahendada allikate sisu, meil pole õigust kärpida sealt välja asju, millega me isiklikult nõus pole. Lisaks pole vandenõuteooria juhuslik sõna, vaid mõiste, mis käsitleb üsna põhjalikult uuritud fenomeni, andes rikkalikku taustainfot selle kohta, kuidas vandenõuteooriad tekivad, miks mõned neid uskuma jäävad, kuidas nende kaudu inimestega manipuleerida saab, miks kord neid uskuma jäänul on väga keeruline oma arvamust muuta jne. --Minnekon (arutelu) 21. september 2021, kell 22:13 (EEST)

Hea on kännu otsast kisada, kui ühes käes kustukumm ja teise bännihaamer 82.131.84.195 29. aprill 2022, kell 10:23 (EEST)

Oleks hea kui Musk ka wikipeedia ära ostaks, saaks liberaalsetest sõnaväänajatest lahti ja ehk ka kallutamata keskonna 82.131.84.195 29. aprill 2022, kell 10:24 (EEST)

Kui koht artiklis või selles kasutatud allikas tundub kallutatud või väänatud, siis tuleb selgelt väljendada mis on kaldus ja mis tõendab, et see on kaldus, mitte lihtsalt tühjalt deklareerida, et on kallutatud ja kõik. Kui sa väidad, et sind või kedagi teist on ebaõiglaselt bännitud või igati nõuetekohast teksti kustutatud, siis ütle konkreetselt, millega oli tegu. Umbmäärased süüdistused on inetud ega aita lahendada ülekohut, kui see tõesti toimus. Vikipeedia rajaneb sellistele põhimõtetele: en:Wikipedia:Simplified ruleset (põhjalikum ingliskeelne ülevaade), Vikipeedia:Põhimõtted (eestikeelne lühiülevaade), mis sisaldavad ka nõuet vahendada allikate öeldut omapoolse kallutamiseta - st kui allikad tähtsustavad üht aspekti rohkem kui teist, siis nii peame ka meie seda kajastama ega tohi oma isikliku arvamuse järgi otsustada, et tegelikult on teine tähtsam või mõlemad on ühetähtsad. Vikipeedias puudub ka tsensuur: usaldusväärsete allikatega kinnitatud infot ei tohi lihtsalt sellepärast välja jätta, lugeja eest varjata, et mõni lugeja või artikli teemaks olev isik ise võib seda ebameeldivaks, solvavaks, ekslikuks või ebamoraalseks pidada. Mulle paistab, et kallutatuse-vastased reeglid on Vikipeedias juba olemas. Mida Musk või kes iganes saaks ses osas veel paremaks muuta? --Minnekon (arutelu) 29. aprill 2022, kell 16:09 (EEST)

Neutraalsus vaidlustatud märge

Milliste väidete neutraalsus on vaidlustatud? Või täpsemalt, millised laused artiklis on ebaneutraalsed? Kaniivel (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 00:28 (EEST)

Uuendamise vajadus

Viimaseid skandaale võiks ka kajastada. Näiteks seda Prigožini teemat. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2023, kell 17:42 (EET)

Vikipeedia artiklid peaksid olema kirjutatud neutraalsel viisil, mis tähendab, et need ei tohiks sisaldada vaenlase propagandat ega ka selle vastandit, sõbralikku propagandat. 82.131.85.212 28. veebruar 2023, kell 12:48 (EET)