Arutelu:Eduard Georg von Wahl
Kas 1881 või 1882, nagu on saksa vikipeedias?
- Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus on 1881 - WooteleF 14. november 2007, kell 13:15 (UTC)
- Rektorite albumis on ka 1881, seepärast küsisin.
- ega kuupäevi teada ei ole, vb kalendrite erinevus ka... --Ahsoous 8. jaanuar 2012, kell 05:02 (EET)
- Rektorite albumis on ka 1881, seepärast küsisin.
Minu meelest peaks Wahli reegel olema eraldi artikkel. Andres 4. november 2008, kell 13:55 (UTC)
Saksakeelse monstrumi asemel võiks olla "Tartu ülikooli".--WooteleF 6. jaanuar 2012, kell 03:30 (EET)
- Ei ole nõus, minu meelest võiks siin olla täpsemalt. Ma tegin 20. saj eeskujude järgi, seal oli tehtud kenasti vahet kõikide ülikooli nimetuste vahel. --Morel 6. jaanuar 2012, kell 19:01 (EET)
- Leian, et see on ebavajalik, võib saksa keele mitteoskajale selgusetuks jääda ja on eestikeelsesse käändesse panduna kole.--WooteleF 7. jaanuar 2012, kell 03:02 (EET)
- Võib ka kasutada Keiserlik Tartu Ülikool.--Morel 7. jaanuar 2012, kell 11:03 (EET)
- Ylikooli eri etappide vahel peaks vahet tegema. Saksakeelne ylikool on meil olnud vähemalt kolm korda. --Oop 7. jaanuar 2012, kell 14:04 (EET)
- Ja Landesuniversität'i kasutatakse mu meelest alati saksakeelsena. Võib ainult mõelda, kas selle eelmise ja järgmise malli juures peab alati ülikooli nimetust mainima. Kui nii eelmine, praegune kui järgmine on sama ülikool, ehk siis piisaks nimetusest ainult keskmise osa puhul?--Morel 7. jaanuar 2012, kell 14:42 (EET)
- Just, selle malli juures ei ole vaja täielist nime kasutada. Nimeküsimus jäägu ülikooliartiklisse.--WooteleF 7. jaanuar 2012, kell 15:21 (EET)
- Täiel määral ma sellega nõus ei ole. Nime võiks mallis välja tuua, kui see muutus. --Oop 7. jaanuar 2012, kell 17:46 (EET)
- Minu ettepanek oli, et mallis võiks keskmises osas alati olla ülikooli nimi sellisel kujul nagu ta parasjagu oli (kas võõrkeelsena, nt Kaiserliche Universität Dorpat, või eesti keelde tõlgituna, nt Keiserlik Tartu Ülikool nagu Tamula koostatud rektorite albumis), ja see võiks olla lingina. Eelmise ja järgmise juures võiks ülikooli nimi olla siis, kui see erineb keskmises kastis olevast. Mind ei häiri küll ka praegune esitus.--Morel 7. jaanuar 2012, kell 23:38 (EET)
- Miks ei võiks olla "Tartu ülikooli rektor"?--WooteleF 8. jaanuar 2012, kell 03:49 (EET)
- Sest ülikooli arenguetappide seosed on suuresti tinglikud. Erinenud on nii ülikooli juriidiline staatus, ametlik nimi kui ka töökeel ning enamik tegutsemisajast pole seda "Tartu ülikooliks" nimetatudki. Rangelt võttes on Tartu Ülikooli ajalooline järjepidevus, mis seob rootsi/ladina-, saksa-, vene- ja eestikeelsed ülikoolid, fiktsioon. --Oop 8. jaanuar 2012, kell 04:38 (EET)
- ausalt öeldes mind jätab sügavasti ükskõikseks, aga lihtsalt võibolla tasuks mõelda, et võiks teha nagu üldise navigeerimismalli, kus siis need kõik rektorid ja nimekujud sees oleks. --Ahsoous 8. jaanuar 2012, kell 05:00 (EET)
- Võib mõelda, aga koos ülikooli nimekujudega läheks see vist kole pikaks. Muidu räägib Oop õigust, ülikooli järjepidevus on suuresti fiktsioon, ja vastalised ei jäta seda nina alla hõõrumast. Seetõttu peakski eri etappe välja tooma. --Morel 8. jaanuar 2012, kell 11:46 (EET)
- ausalt öeldes mind jätab sügavasti ükskõikseks, aga lihtsalt võibolla tasuks mõelda, et võiks teha nagu üldise navigeerimismalli, kus siis need kõik rektorid ja nimekujud sees oleks. --Ahsoous 8. jaanuar 2012, kell 05:00 (EET)
- Sest ülikooli arenguetappide seosed on suuresti tinglikud. Erinenud on nii ülikooli juriidiline staatus, ametlik nimi kui ka töökeel ning enamik tegutsemisajast pole seda "Tartu ülikooliks" nimetatudki. Rangelt võttes on Tartu Ülikooli ajalooline järjepidevus, mis seob rootsi/ladina-, saksa-, vene- ja eestikeelsed ülikoolid, fiktsioon. --Oop 8. jaanuar 2012, kell 04:38 (EET)
- Miks ei võiks olla "Tartu ülikooli rektor"?--WooteleF 8. jaanuar 2012, kell 03:49 (EET)
- Minu ettepanek oli, et mallis võiks keskmises osas alati olla ülikooli nimi sellisel kujul nagu ta parasjagu oli (kas võõrkeelsena, nt Kaiserliche Universität Dorpat, või eesti keelde tõlgituna, nt Keiserlik Tartu Ülikool nagu Tamula koostatud rektorite albumis), ja see võiks olla lingina. Eelmise ja järgmise juures võiks ülikooli nimi olla siis, kui see erineb keskmises kastis olevast. Mind ei häiri küll ka praegune esitus.--Morel 7. jaanuar 2012, kell 23:38 (EET)
- Täiel määral ma sellega nõus ei ole. Nime võiks mallis välja tuua, kui see muutus. --Oop 7. jaanuar 2012, kell 17:46 (EET)
- Just, selle malli juures ei ole vaja täielist nime kasutada. Nimeküsimus jäägu ülikooliartiklisse.--WooteleF 7. jaanuar 2012, kell 15:21 (EET)
- Ja Landesuniversität'i kasutatakse mu meelest alati saksakeelsena. Võib ainult mõelda, kas selle eelmise ja järgmise malli juures peab alati ülikooli nimetust mainima. Kui nii eelmine, praegune kui järgmine on sama ülikool, ehk siis piisaks nimetusest ainult keskmise osa puhul?--Morel 7. jaanuar 2012, kell 14:42 (EET)
- Ylikooli eri etappide vahel peaks vahet tegema. Saksakeelne ylikool on meil olnud vähemalt kolm korda. --Oop 7. jaanuar 2012, kell 14:04 (EET)
- Võib ka kasutada Keiserlik Tartu Ülikool.--Morel 7. jaanuar 2012, kell 11:03 (EET)
- Leian, et see on ebavajalik, võib saksa keele mitteoskajale selgusetuks jääda ja on eestikeelsesse käändesse panduna kole.--WooteleF 7. jaanuar 2012, kell 03:02 (EET)
Siis peaks artikli Tartu Ülikool ka ümber kujundama ja looma hoopis iga etapi kohta eraldi artikli. Ja kuna olen lisanud rüütelkonnategelastele neid eelnev-järgnev malle, kas ma peaks äkki "Eestimaa rüütelkonna peamees" asemele kirjutama " Estländische Ritterschafti peamees" või koguni "Estländische Ritterschafti hauptmann"? Võimalik, et Eestimaa kubernerile tuleks panna ka "Эстляндский губернатор".--WooteleF 8. jaanuar 2012, kell 14:47 (EET)
- Ei pea, sest need nimetused ajas ei muutu (?). Tartu Ülikooli artiklit tuleks kindlasti täiendada ja kõpitseda, aga ma ei usu, et meie ülesanne oleks hakata tõestama, kuivõrd fiktiivne selle järjepidevus on. Siin tuleks kohe poliitilised küsimused mängu. Kuna tänane ülikool käsitleb kõiki neid etappe oma ajaloona, siis võiks see ka nii siin olla. Võib-olla TÜ artiklis peaks seda siiski neutraalselt täpsustama.--Morel 8. jaanuar 2012, kell 14:53 (EET)
- Kuberneri ametinimetus ja ka staatus muutub vägagi oluliselt läbi aja. Ja kuigi Rüütelkonna nimi jääb samaks, peaksin ma ikkagi kasutama saksakeelset nime. Sest ülikooli puhul kasutad ju saksakeelset.--WooteleF 8. jaanuar 2012, kell 14:57 (EET)
- Ma ei pressi ilmtingimata võõrkeelseid nimesid, vaid erisuste märkimist. Kui oleks kõigil kenad eestikeelsed traditsioonilised vasted, siis poleks hullu. Aga nt varasema perioodi kohta kasutatakse ikka enamasti Academia Gustaviana, mitte Tartu akadeemia. Landesuniversität'ile ma ei teagi korralikku vastet, Maaülikooliks me seda ju ei tõlgi. Ma pakun, et kõigepealt tuleks kirjutada lahti TÜ ajalugu eraldi alamartiklites (mitte viidetena Tartu Ülikooli lehele, nagu praegu). Ma hakkan sellega lähiajal tegelema.--Morel 8. jaanuar 2012, kell 15:05 (EET)
- Jah, ma olen ka juba tykk aega mõelnud, et TY ajaloo eri etapid tuleks alamartiklites läbi kirjutada. Olen oma töö tõttu pisukesti 17. sajandiga kokku puutunud ning selle nõrk kaetus on ikka nukker kyll. Hilisemad ajad vääriksid täpselt samamoodi põhjalikumat käsitlust. Tore oleks mõni korraliku ettevalmistusega TY ajaloo asjatundja kaasata, aga neil on paraku teadusegagi tööd kyllaga. --Oop 8. jaanuar 2012, kell 15:27 (EET)
- Etappide eristamine on oluline, kuid eelnev-järgnev kast pole just hea koht selleks. Ja saksakeelse nime kasutamine eristamiseks võib tekitada segadust keelt mitteoskavates inimestes.--WooteleF 8. jaanuar 2012, kell 15:50 (EET)
- Jah, ma olen ka juba tykk aega mõelnud, et TY ajaloo eri etapid tuleks alamartiklites läbi kirjutada. Olen oma töö tõttu pisukesti 17. sajandiga kokku puutunud ning selle nõrk kaetus on ikka nukker kyll. Hilisemad ajad vääriksid täpselt samamoodi põhjalikumat käsitlust. Tore oleks mõni korraliku ettevalmistusega TY ajaloo asjatundja kaasata, aga neil on paraku teadusegagi tööd kyllaga. --Oop 8. jaanuar 2012, kell 15:27 (EET)
- Ma ei pressi ilmtingimata võõrkeelseid nimesid, vaid erisuste märkimist. Kui oleks kõigil kenad eestikeelsed traditsioonilised vasted, siis poleks hullu. Aga nt varasema perioodi kohta kasutatakse ikka enamasti Academia Gustaviana, mitte Tartu akadeemia. Landesuniversität'ile ma ei teagi korralikku vastet, Maaülikooliks me seda ju ei tõlgi. Ma pakun, et kõigepealt tuleks kirjutada lahti TÜ ajalugu eraldi alamartiklites (mitte viidetena Tartu Ülikooli lehele, nagu praegu). Ma hakkan sellega lähiajal tegelema.--Morel 8. jaanuar 2012, kell 15:05 (EET)
- Kuberneri ametinimetus ja ka staatus muutub vägagi oluliselt läbi aja. Ja kuigi Rüütelkonna nimi jääb samaks, peaksin ma ikkagi kasutama saksakeelset nime. Sest ülikooli puhul kasutad ju saksakeelset.--WooteleF 8. jaanuar 2012, kell 14:57 (EET)
Minu meelest "Tartu ülikool" (väikese ü-ga) on neutraalne väljend, mis sobib kõigi aegade kohta. Järjepidevust või järjepidevusetust tuleb kirjeldada Tartu Ülikooli artiklis. Piisab sellest, kui öelda, kuidas praegune ülikool ise oma ajaloolist identiteeti mõistab; me ei pea sellest järeldama, et asi ongi nii. Ma ei tea asjaolusid uuemas ajaloos kuigi täpselt, kuid minu meelest faktiline järjepidevus 1632 asutatud ülikooliga puudub. Andres 8. jaanuar 2012, kell 20:47 (EET)
- Enamasti on "Tartu ülikool" tõesti piisavalt neutraalne. Ja järjepidevuse koha pealt olen ka suures osas nõus (lugesin just Su samateemalist arvamust lehel Arutelu:Tartu Ülikool). Samas mõneti just selle järjepidevuse fiktiivsuse tõttu ma tahakski neid perioode ka eelneva-järgneva kastis eristada. Kui perioodide kohta käivad artiklid on olemas (vähemasti mingil kujul), siis saaks sealt otse linkida.--Morel 9. jaanuar 2012, kell 02:24 (EET)