Arutelu:Diplomaatiline teenistusaste

kena artikkel. Neil teenistusastmetel on vist ka "tähtsuse järjekord", seda võiks kuidagi ära mainida et loetelu on "tähtsamast vähemtähtsamani" või kuidas seda õige nüüd nimetada oleks --TarmoK 27. oktoober 2005, kell 07.48 (UTC)

Ka "esimese sekretäri" jne kohta peaksid olema artiklid, kuid ma pole kindel, mis nende pealkirjad peaksid olema. Andres 27. oktoober 2005, kell 13.15 (UTC)

Mulle hetkel tundub, et keskmiste teenistusastmete kohta pole mitte kui midagi kirjutada. Uurin üldiselt asja edasi jõudumööda. --Heiki e 27. oktoober 2005, kell 19.51 (UTC)

"Suursaadik" ja "saadik" (mida enam ei kasutata) ei ole diplomaatilised teenistusastmed, vaid diplomaatilised auastmed. Neid ei pruugita määrata staaži järgi. Andres 22. märts 2006, kell 07.50 (UTC)

Jah. Ei maksaks "saadikut" kohe maha kanda -- võib olla riike, kus seda kasutatakse.

Eesti jaoks võib nende teenistusastmete kohta vaadata ka uue välisteenistuse seaduse eelnõud riigikogu lehelt. --195.80.96.210 22. märts 2006, kell 09.20 (UTC)

See vahetegu on, niipalju kui mina aru saan, Eesti välisteenistuse eripära. Panen selle kohta artiklisse lause, misjärel võiks vaidlustuse maha võtta. --Heiki e 1. mai 2007, kell 16:30 (UTC)

Samuti kattub praegu osa materjali artikliga Diplomaat. Mida teha? --Heiki e 1. mai 2007, kell 16:31 (UTC)

Sellest ei ole esialgu midagi. Tulevikus peaks artiklis Diplomaat olema kokkuvõte siinse artikli sisust. Andres 1. mai 2007, kell 16:35 (UTC)

Väljavõte 1936. aasta Välisteenistuse seadusest[muuda lähteteksti]

§ 3. Välisministeeriumi keskasutise diplomaatilise koosseisu ametiastmed on:

1) Välisministri abi (ministre-adjoint);

2) osakonna direktor (Directeur de départment);

3) abidirektor ja büroojuhataja (directeur-adjoint de départment et chef de bureau);

4) I sekretär (premier secrétaire de légation);

5) II sekretär (deuxième secrétaire de légation);

6) atašee (attaché).

Peale selle kuulub diplomaatilisse koosseisu protokolliülem (chef du protocole) osakonna direktori õigustega.

§ 4. Välisesinduste diplomaatilise ja konsulaarkoosseisu ametiastmed on:

a) diplomaatilisel alal:

1) saadik (envoyé extraordinaire et ministre plénipotentiaire);

2) nõunik (conseiller de légation);

3) I sekretär (premier secrétaire de légation);

4) II sekretär (deuxième secrétaire de légation);

5) atašee (attaché).

b) konsulaaralal:

1) peakonsul (consul général);

2) konsul (consul);

3) asekonsul (vice-consul).

Välisriikidesse, kus ei ole ette nähtud saadiku kohta, võidakse määrata ametisse alaline esindaja (chargé d'affaires).

§ 5. Välisteenistuse ametikohtade vastavusest olenevate küsimuste käsitlemisel loetakse Välisministeeriumi keskasutise diplomaatilise ja välisesinduste diplomaatilise ja konsulaarkooseisu ametikohad võrdseiks järgmiselt:

1) saadik; Välisministri abi;

2) alaline esindaja; peakonsul, Välisministeeriumi osakonna direktor;

3) saatkonna nõunik; Välisministeeriumi büroojuhataja;

4) saatkonna I sekretär-konsul; konsul; Välisministeeriumi I seketär;

5) saatkonna II sekretär-asekonsul; asekonsul; Välisministeeriumi II sekretär;

6) atašee; atašee Välisministeeriumis.

http://www.hot.ee/seadustekogu/skiii-1-2.html

Ilmselt kõige ökonoomsem oleks 1936. aasta süsteem tabelis esitada, et astmete võrdsustamine ilusti välja tuleks. --Heiki e 2. mai 2007, kell 10:16 (UTC)

Puudub lehekülg Teenistusaste. Andres 3. mai 2007, kell 02:05 (UTC)

Minu teada atašee (ja ka konsul) ei ole diplomaat. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 17. veebruar 2017, kell 01:04 (EET)[vasta]

Atašee on küll (vt: Atašee arutelu), konsul vist mitte. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 17. veebruar 2017, kell 01:39 (EET)[vasta]