Arutelu:Dekreet

Kuidagi peaks mainima, et vene ajal nimetati raseduspuhkusele minekut dekreeti minekuks. Taivo 27. september 2011, kell 13:40 (EEST)[vasta]

Ma arvan, et see on selline väga kõnekeelne väljend. --Heiki e 18. oktoober 2011, kell 16:44 (EEST)[vasta]

lisasin selle siiski artiklisse, sellest räägib ka Mereste "Majandusleksikon"--Bioneer1 (arutelu) 28. august 2014, kell 15:11 (EEST)[vasta]

Kehtiva põhiseaduse järgi on dekreediõigus sätestatud väga piiratult, seadlusena (PS § 109-110). Kas on mõtet sellest kirjutada? Õigusteoreetiliselt on muidugi õige rääkida dekreedist, kehtiva õiguse seisukohast seadlusest. --Heiki e 18. oktoober 2011, kell 16:44 (EEST)[vasta]

Täielikkuse huvides oleks see vist ka siin vajalik. Eesti ajal tähendas seadlus midagi muud, see oli sõjaväe alal antud määrus. --Numbriga kärumees 18. oktoober 2011, kell 16:50 (EEST)[vasta]

Vajab kontrollimist, kas Konstantin Pätsi neljandal valitusel oli õigus dekreete anda. Näiteks siin on dekreedid nimetatud: Kakd dekreeti. Esmaspäev, 2. jaanuar 1933, nr. 1, lk. 1. --IFrank (arutelu) 21. mai 2013, kell 11:50 (EEST)[vasta]

1992. aastal andis rahareformikomitee ka mingi dekreedi. --IFrank (arutelu) 30. mai 2013, kell 13:49 (EEST)[vasta]

Nõukogude Venemaal ja seejärel Nõukogude Liidus reguleeriti sünnituspuhkust, vööndiaega jm valitsuse (Rahvakomissaride Nõukogu resp Ministrite Nõukogu) dekreetidega (vt näiteks Rahvakomissaride Nõukogu dekreet vööndiaja sisseviimise kohta Nõukogude Venemaal). Alapealkiri võiks olla "Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus" ja selles tuleks rääkida sealsetest dekreetidest. Ursus scribens (arutelu) 7. november 2018, kell 02:20 (EET)[vasta]