Arutelu:Beetalagunemine
Ma ei näe põhjust, miks elektronhaarde kohta ei võiks olla eraldi artiklit. Elektronhaare on ju erinev beetalagunemisest ega ole ka selle kaasnähtus.
- Elektronhaarde kohta tuleb eraldi artikkel. Seniks suunasin selle mõiste siia, et vähemalt mingigi link infole oleks. Bix 15. august 2008, kell 14:03 (UTC)
Ja kui meil juba on eraldi artikkel Beetaosake, siis minu meelest sama põhjendatult võib olla artikkel ka beetakiirguse kohta. Andres 15. august 2008, kell 13:57 (UTC)
- Beetakiirgus ingliskeelses vikis suunab otse beetaosakese lehele. Olen nõus, et see ei ole just kõige õigem jaotus. Pigem võiks lagunemiste kohta olla oma artikkel ning osake ja kiirgus olla sama artikli kaks eraldi lõiku. Bix 15. august 2008, kell 14:03 (UTC)
- Jah, nii oleks kindlasti parem. Mina isiklikult teeksin ikkagi eraldi artiklid. Nii on tehtud ka "Väikeses entsüklopeedias". Andres 15. august 2008, kell 14:53 (UTC)
Esimene ja teine lõik ei klapi omavahel hästi kokku. Beetalagunemine toimub definitsiooni järgi üksiku prootoni või neutroniga, beetakiirgus aga on defineeritud massinähtusena. Kui beetakiirgus on massinähtus, siis juba see õigustab omaette artiklit. Andres 15. august 2008, kell 13:57 (UTC)
Sõltuvalt laguneva tuuma energiast on beetakiirguse energia väga erinev
- Ma ei tea, kas siin on kogemata kirjutatud "tuuma": beetalagunemine ei pruugi toimuda aatomituumas. Igatahes nõuaks see lause pisut selgitust. Mis täpselt on beetakiirguse energia? Üksikut lagunemisakti on kõrvutatud kiirgusega. Kas tuuma (osakese?) energia, mida siin on mõeldud, avaldub tema ergastatusena? Andres 15. august 2008, kell 14:07 (UTC)
- Beetakiirguse energia tuleneb beetalagunemisel tuuma seoseenergia vähenemisest. Vaba neutroni beetalagunemisel lisandub prootoni/neutroni massivahele ainult neutroni lagunemiseelne kineetiline energia. Bix 15. august 2008, kell 14:14 (UTC)
- Selliseid selgitusi olekski artiklisse tarvis. Andres 15. august 2008, kell 14:55 (UTC)
Eriti tugeva beetakiirguse puhul võib beetaosakeste kiirus läheneda valguse kiirusele
- Kas sellega peetakse silmas, et beetaosakese energia võib põhimõtteliselt olla kui tahes suur? Kas näiteks alfaosakese kohta see ei käi? Andres 15. august 2008, kell 14:09 (UTC)
- Sama suure energiaga alfaosakesed liiguvad oluliselt väiksema kiirusega kui beetaosakesed. See tuleneb lihtsast faktist, et beetaosake on ca 7500 korda alfaosakesest kergem. Bix 15. august 2008, kell 14:15 (UTC)
- Jah, see on arusaadav. Minu küsimus puudutab seda, kas tingimused, milles need osakesed tekivad, piiravad osakeste võimalikku energiat. Kui energia ei ole piiratud, siis võivad ka suurema massiga osakesed liikuda valguse kiirusele kui tahes lähedase kiirusega, kui ma asjast õigesti aru saan. Andres 15. august 2008, kell 14:53 (UTC)
Minu meelest peaksid kreeka tähed kursiivis olema. Kas mul on õigus? Andres 15. august 2008, kell 14:58 (UTC)
Näiteks vaba neutron muutub alati prootoniks, sest ta on prootonist raskem.
- See vajaks rohkem selgitusi. Peale selle oleks vast kohane mainida, kui kiiresti see toimub. Andres 15. august 2008, kell 15:01 (UTC)