Arutelu:B6-vitamiin

Artiklis Vitamiin B5 nimetatakse antidermatiitseks vitamiiniks hoopis seda. Andres 5. august 2010, kell 10:12 (EEST)[vasta]

Kas peaks teisaldama nime B6-vitamiin alla nagu A-vitamiin? Taivo 26. august 2013, kell 22:22 (EEST)[vasta]

Minu meelest küll. Andres (arutelu) 27. august 2013, kell 09:23 (EEST)[vasta]

inglise keele mõjul on näha üha rohkem varianti Vitamiin X. Praegu on keeleliselt mõlemad lubatud, ent eestipärasem on vist (veel) X-vitamiin. Number muidugi alaindeksiga, nagu praegu tegin--Bioneer1 (arutelu) 28. august 2013, kell 11:37 (EEST)[vasta]

Tere Bioneer1! Ma sätiksin järjekorda (tulevikus) ka poolelioleva [1] perekonna liikmete artiklite pealkirjad ...(püüaksin siis vaikselt (kui võimalik neid uuena ka artikli(te)s rakendada (mõnedele liikmetele jääks sobivaks siiski ka käesolev pealkiri)...

Mariina 28. august 2013, kell 12:20 (EEST) alias Простота

Tere Taivo!

kuidas Teile tundub kui arst soovitab vitamiinivaeguse korral vitamiinipreparaate, kas vikipeedia lugeja otsib infot B-rühma vitamiinide, B₆-vitamiini jpt kohta otsingusõna vitamiin B6 ehk B6-vitamiini kaudu...
Ladina tähestiku (nii nagu ilusasti korrigeerisite) alusel sisse seatud nomenklatuur läbib ka tänasel päeval kõnealuste keemiliste ainete maatriksit, kord vitamin B₆, B₆ vitamiin, B₆-vitamiin ja lisaks vitameeride ja analoogide ja muude klassifikatsioonide kaudu...
Meditsiinisõnastik, 2004 ja RHK-10 kalduvad eelistavat A-,B-,C- tähistust...
[2]
[3]
[4]

IUPACi nomenklatuur, mis osalt ka vikipeedias käibel, biokeemia ja meditsiini kaudu ei torka otseselt silma..., tundub mulle kannab sõna soovituslik...
Vitamiinide termin pole üldist kokkulepet ja nomenklatuuri produtseerida jõudnud vast....
Kui lugeda vitamiinide artikleid siis ehk hakkab pisut juba silma ka, et reegel: vitamiinid aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes ei sega teadusel edasi arenemist ja läbivalt kasutatakse megavitamiiniteraapiaid paljude haiguslike seisundite korral (kas raviks, haiguse leviku peatamaiseks, keemiaravi toimeainete kandjatena, ja palju palju muud) ikka vitamiinide algse nomenklatuuri raames A-,B-,C-,D-,E-, jne...
[5]
seega
jah, võib-olla me ei jõua vikipeedia kaudu igale lugejale kohast infot komplekteerida (nagu näiteks B6-vitamiini patendid, kliinilised uuringud, biotestide koostamise alused ja tulemused, kõik bioloogilised protsessid ja organismid, evolutsioon, geenid, ensüümiklassid ja üksikensüümid, allikad jms)... kuid mina ei näe küll vikipeedia lugeja eksitamist kui keemiliste ainete rühmad kannavad triviaalnimetusi nagu A-vitamiin, ... , B₆-vitamiin jne...

Mariina 27. august 2013, kell 07:48 (EEST) alias Простота

Sel juhul on Vitamiin B13, Vitamiin B15, Vitamiin B4, Vitamiin B8 ka vale pealkirjaga. Pelmeen10 (arutelu) 29. august 2013, kell 01:52 (EEST)[vasta]

Teisaldasin. Taivo 10. oktoober 2013, kell 23:22 (EEST)[vasta]

Tere Pelmeen10! Minu arust (tsipake lugenuna) pole olemas ei õiget ega valet vitamiinide (sh artiklite) pealkirja

aga mulle tundub, et kuni käesoleva lähiajani oli artiklite sisuks, valdavalt, nimetatud orgaaniliste mikrotoitainete kliinilised ning metaboolsed aspektid ka biokeemia kaudu (lühidalt (mulle tundub) oli nende artiklite sisul põhirõhk võimalikult lihtsa ja selge ülevaate andmine iga üksiku kohta neist (inimestele)
aga paraku soovitused valdavale enamikule inimestele sobida võivatena ja allikaks julgen pakkuda: "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused". Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 158-159, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1. Kuna nimetatud õpikul on palju kaasautoreid siis jääb lugedes silma kohati ka erinevaid lähenemisi vitamiinidega seonduvalt.
edasi, kuna eeltoodud allika otstarve, mõeldud eelkõige meditsiinilise biokeemia kõrgkooliõpikuna, ei kata suuresti ülejäänud vitamiinidega seotud valdkondi siis võib (minu arust) püüda neid vikipeedias ka ülejäänud eluga siduda- ehk vitamiinid on ka ravimid, tooted, toidulisaained, kosmeetikumide olulised koostisosad jms. Mind ei häiri, et meditsiinilise biokeemia õpikus on üks kirjapilt ning "Meditsiinisõnastikus" ja Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis teine, poodides müüdavate puu- ning juurviljade ostuga aga ei väljastata mingit informatsiooni nende võimaliku vitamiinisisalduse kohta ja Nutritional fact labelil võib Hiinas komplekteeritud toiduaine sisaldada USDA andmebaasides avaldatud statistilisi keskmisi ja vitamiinivajadused (Ameerika,Euroopa Liidu, Austraalia, Jaapani elanikele jne) kohta jms.
lisaks eelmainituile on käibel termin A1-vitamiin, kuid tegelikkuses loetakse teda A-vitamiini vitameeriks, sama D-vitamiinidega ja ilmselt ka B-rühma osade vitamiinidega jne;

Mariina 29. august 2013, kell 07:03 (EEST) alias Простота