Arutelu:Atmosfäär

Keeltevahelised lingid on praegu problemaatilised. Näiteks inglise keeles on eraldi artikkel Maa atmosfäärist ja eraldi teiste planeetide atmosfääridest. Mõned leheküljed on täpsustusleheküljed.

Ei tahaks teha artiklit pealkirjaga "Maa atmosfäär", sest see teeks viitamise tülikaks ja segadust tekitavaks. Võiks ehk teha nii: artiklis "Atmosfäär" rääkida Maa atmosfäärist, ja planeedi atmosfääärist üldiselt artiklis pealkirjaga "Planeedi atmosfäär". Andres 14:17, 23 Jul 2004 (UTC)

Artikli "Planeedi atmosfäär" jaoks pakun viite: Goody, R.M., Walker, J.C.G., Atmospheres. Prentice-Hall, 1972. Tõlge vene keelde: Mir, Moskva, 1975. Eesti keelde Mosaiigi seeriasse kahjuks ei jõudnud. 193.40.5.245 2. november 2011, kell 20:55 (EET)[vasta]

Jah, ma tahtsin siia just sama asja kirjutada. See artikkel peaks olema Maa atmosfäärist. Siim 15:16, 14 Feb 2005 (UTC)

On juba olemas lingid hapnikule, argoonile jne allpool. Neid poleks sissejuhatavas lauses üldse vaja mainida, sest neist tuleb nagunii eraldi pikemalt kirjutada. Siim 16:20, 5 Apr 2005 (UTC)

Jah, täiendused on tehtud arvestamata olemasolevat. Andres 16:35, 5 Apr 2005 (UTC)

Kustutatud artiklist "Atmosfääris":

Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse Maakera välimist gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera.

Atmosfääri vertikaalne kihistumine:

1.troposfäär 2.stratosfäär 3.mesosfäär 4.termosfäär 5.eksosfäär

Andres 14. jaanuar 2007, kell 10:42 (UTC)

Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel.

Kui ülemine piir ei ole täpselt määratletav, mida siin siis arvata on? Andres 5. aprill 2010, kell 01:54 (EEST)[vasta]

Selline piir on siiski põhjendatud - atmosfääri ulatus ei ole lõpmatu. Seetõttu tuleb ikkagi selline fakt jätta ka artiklisse.

Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').

Võtsin selle välja, sest see pole täpne. Andres 5. aprill 2010, kell 09:19 (EEST)[vasta]

Kui etümoloogia pole täpne, tuleks minu meelest täpsustada. Nimelik (arutelu) 14. detsember 2022, kell 20:44 (EET)[vasta]

Sellistest asjadest on parem rääkida Vikisõnaraamatus. Andres 5. aprill 2010, kell 09:20 (EEST)[vasta]

Pole nõus, et sõnade etümoloogia tuleb artiklist välja võtta ja tõrjuda Vikisõnastikku. Minu meelest etümoloogia annab mõiste sisulisele mõistmisele ainult juurde ja on abiks sõna seostamisel ning oma keele sõnastuses meeldejätmisel. Saksa artiklis on etümoloogia suisa esimesel ja teisel real. Nimelik (arutelu) 14. detsember 2022, kell 20:42 (EET)[vasta]

Optiliste omaduste peatükiga on lood kehvad. Atmosfääril on optilised omadused ka öösel, kui päike ei paista. Maa peegeldab nähtavat valgust väga edukalt tagasi. Soojuskiirguse korral, mis on ka nähtamatu, on tegemist pigem omakiirgusega. Lisaks lainepikkusele 500 nm kiirgab Päike ka lainepikkusel 400 nm ja 600 nm ja veel väga paljudel lainepikkustel, sellest on juttu Viki lehel Päikesekiirgus. Sama lugu Maa kiirgusega. 193.40.5.245 6. november 2011, kell 20:16 (EET)[vasta]

Retsensioon kaastudengilt aine "Eesti keele väljendusõpetus" raames[muuda lähteteksti]

" Kuna osakesed põrkuvad harva, siis selles ruumis atmosfäär ei käitu enam nagu vedelik." - inglisekeelses artiklis on kasutatud sõna fluid, mis tähendab nii gaase kui vedelikke. Siin tuleks kasutada sõna vedelik asemel uudissõna voolis (Korrovits ja Käämbre - Inglise-Eesti Füüsikasõnaraamat 2002, Hallyday ja Resnick - Füüsika põhikursus (tõlgitud eesti keelde 2011)).

"Ainuke teadaoleva sobiva õhu koostise ning – rõhuga õhk taimede ja loomade jaoks paikneb Maa troposfääris." - segaselt sõnastatud, mitmekordsel lugemisel, ja kohas "õhu koostise ning - rõhuga õhk" peatumisel, sain mõttest aru.

"Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk." - inglisekeelses artiklis on seal loetelus ka "sea spray", teades atmosfäärifüüsikute terminoloogiat soovitan eesti keelsesse loetellu lisada "meresoola".

"Kuivas atmosfääris mittesisalduv: Veeaur (H2O) ~0.40% üle terve atmosfääri, 1-4% pinnal" - liiga sõna-sõnalt inglise keelest tõlgitud. Parem oleks näiteks "0.40% kogu atmosfääris, 1-4% maapinna kohal/lähedal" (vali ja muuda ise).

Riinuots 13. november 2011, kell 15:44 (EET)[vasta]

Lauses "Kihtideks jagatuna võib..." koma puudu
Lauses "Atmosfäär muutub kõrguse..." koma puudu
Vahemikku 10–12 km kõrgusel loetakse; samas lauses koma puudu
"Õhk" öeldakse ... kuid see termin on kasutuses ka
Ainuke teadaolev sobiva koostise ning rõhuga õhk
kui lauses on sõnad "nagu näiteks" või samas tähenduses "nagu", siis pannakse nende ette koma
22,4 L mis on L?
murdarvus on eraldajaks koma, mitte punkt
miks on tabelis sõna "to"?
Temperatuuriprofiil on seevastu
kokku põrkamata
1500 °C
Termosfääris saab üks molekul liikuda keskmiselt umbes ühe kilomeetri, ilma et teise molekuliga kokku põrkaks.
Võrreldes alumiste kihtidega on õhk ülevalpool turbopausi harva kohtuvate molekulide tõttu küllaltki halvasti segunenud.
Mesosfäär paikneb stratopausist kuni 80–85 km kõrguseni. Peaks täpsustama. Kas alates stratopausist 85 km edasi?
enamik meteoriite
Mõningal juhul ??
Lauses "Ionosfäär ulatub..." koma liigne

Püüa sealt edasi ise parandada. Palu sõbral kriitiliselt üle vaadata. Adeliine 4. detsember 2011, kell 17:42 (EET)[vasta]

kuid see termin on kasutuses ka
sobiva koostise ning rõhuga õhk
liitri lühend on l
Mesosfäär paikneb stratopausist kuni 80–85 km kõrguseni geoidist. Ei läinud paremaks. Kas on mõeldud Mesosfäär asub stratosfääri kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni maapinnast?
gaasid on turbulentsi tõttu segunenud
gaasid, nagu lämmastik ja hapnik,
Seda kihti mõjutab otseselt õhu turbulentne liikumine ööpäeva jooksul.
Õhu tihedus merepinnal on
enamik kiirgust
"nagu näiteks" ees on koma
kiirgust, mis on inimsilmale nähtav
Maa on silmale nähtamatu?
kasvuhooneefekt on seotud võimest?
Pärast seda, kui
mis on osarõhk atmosfääris?
enamik hapnikust
'Kaasaegses atmosfääris seotakse lämmastik osaliselt tagasi
jne

Adeliine 23. detsember 2011, kell 04:07 (EET)[vasta]

L (liitrit) → liitrit
Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast.
"nagu näiteks" ees käib koma
Maa on silmale nähtamatu?
mida tähendab "on otseselt seotud omadusest"?
osarõhk on midagi muud, kui siin artiklis mõeldud
kolm viimast alajaotust on kopipeist viidatud allikatest, see on autoriõiguste rikkumine ja ei ole lubatud. Vikipeedia tekst tuleb allikmaterjalide põhjal ise koostada, mitte kopeerida. Adeliine 31. jaanuar 2012, kell 16:50 (EET)[vasta]

kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluoriidi ühendid,

Arusaamatu. Andres (arutelu) 25. detsember 2015, kell 17:07 (EET)[vasta]

Maakera ümbritseb gaasikiht õhk, mitte (NB!) kihiline atmosfäär. 27. dets. 2016, kell 17:24 (EEST)

Kas kiht ei või omakorda kihtidest koosneda? Andres (arutelu) 27. detsember 2016, kell 17:42 (EET)[vasta]

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht

Artiklis Päikesetuul räägitakse ka Päikese atmosfäärist. 2001:7D0:87CA:9180:2423:CE50:79B0:832E 10. september 2017, kell 17:43 (EEST)[vasta]

Jah, on ka muid atmosfääre, aga

(vanakreeka keeles ἀτμός atmos, 'aur, õhk' ja σφαῖρα sphaira, 'kera')

Võtsin selle välja. Enne oli siin ingliskeelne termin, mis pole ka vajalik, aga see siin ebakorrektselt esitatud etümoloogia. Selle asemel võiks Vikisõnastikus asjast pikemalt kirjutada. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 18:53 (EEST)[vasta]

Minu meelest võiks lühidalt mõistete etmüloogiast ka Vikipeedias kirjutada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. september 2017, kell 18:56 (EEST)[vasta]

Ka mulle meeldib termini päritolu kohe teada saada, ilma et oleks vaja mõne teise teatmeteose või sõnastiku poole pöörduda. Kui etümoloogia oli ebakorrektselt esitatud, siis tuleks parandada, mitte välja võtta. 2001:7D0:87CA:9180:2423:CE50:79B0:832E 10. september 2017, kell 19:17 (EEST)[vasta]

Võib kirjutada lühidalt, aga mitte korrektsuse arvelt. Ma ei kustutanud ju päris ära, vaid tõstsin arutelusse. Korrektne ja üheselt mõistetav jutt oleks võib-olla liiga pikk, et seda esimesse lausesse ära mahutada. Kes iganes tahab kirjutada, süvenegu ja uurigu kõigepealt. Ega mina ka ilma uurimata ei oska kirjutada. Aga seda, mis oli, on valus lugeda. Esiteks, jutt on sõna päritolust, aga öeldud on hoopis, et 'atmosfäär' on vanakreeka keeles ἀτμός ja σφαῖρα, mis on mõttetus. Teiseks, kust te võtate tähenduse 'õhk'? Sõnaraamatutest ma seda ei leia. Kolmandaks, sõna "atmosfäär" ei ole tekkinud nii, et eestlased võtsid kreeka keele sõnad ette ja otsustasid nende põhjal uue sõna luua. Pealegi, miks siis sellisel juhul "sfäär", kui sõna on sphaira? See sõna moodustati kõigepealt uusladina keeles (atmosphaera) tõepoolest nendest vanakreeka keele sõnadest, ja sealt see (võib-olla) laenati uutesse keeltesse. Aga edasi, see ladina sõna tähendas algselt hoopis midagi muud, nimelt maad ümbritsevat maast pärineva auru kihti, mis õhku rikub. Nüüd oleks tarvis teada, mis keeles see võeti kasutusse siinse artikli tähenduses (ja muidugi oleks ka huvitav, kes ja millal seda tegi). See oleks mingis mõttes eesti sõna algallikas. (Võib-olla see ei ole üldse ladina keelest laenatud, vaid uuesti moodustatud). Eesti sõna tekkimist on nähtavasti kõige rohkem mõjutanud saksa keel, aga vist ei saa ka üheselt öelda, et see on saksa keelest laenatud, sest eesti keeles kujunes ka traditsioon (reeglistik) selle kohta, kuidas kreeka või ladina kujule tagasi viidud sõna eestikeelseks teisendada. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 19:48 (EEST)[vasta]

Ma uurisin natuke veel. Atmosphaera tähendas algselt vist seda osa Maa õhukihist, mis sisaldab aure, mille tõttu taevakehadelt tulev valgus muudab suunda. Tähendus on 'aurusfäär'. Ka see on vale, et see on tuletatud sõnast tähenduses 'kera'. 'Kera' on küll kreeka sõna põhitähendust, aga siin on mõeldud sfääri (nagu taevasfäärid, millest Aristoteles rääkis ja mida ta tähistas selle sõnaga), mitte kera. Mis iganes see allikas ka poleks, see annab valeinfot. Mina räägin ainult põgusa lehitsemise põhjal ja võin mõnes asjas eksida; kui tahate sõna päritolust kirjutada, tehke kõigepealt endale asi korralikult selgeks. Andres (arutelu) 10. september 2017, kell 20:10 (EEST)[vasta]

Maa atmosfäär ei ole kunagi kuiv. 62.65.219.98 21. november 2020, kell 14:06 (EET)[vasta]

Siinne teema on pealkirja järgi tegelikult laiem kui ainult Maa atmosfäär. Atmosfääriga taevakehasid on ju meiegi planeedisüsteemis veel. Õige oleks ehk teema pealkirjaks panna 'Maa atmosfäär'? 85.253.215.94 6. november 2021, kell 19:39 (EET)[vasta]

Atmosfääri termodünaamikast pole siinses teemas vihjetki. Kas lisada selleteemaline alapunkt või tekitavad asjatundjad ja teadjamehed õhkkonna termodünaamikat käsitleva eraldi lehekülje? 85.253.215.94 6. november 2021, kell 19:39 (EET)[vasta]

Nende gaaside suhteline hulk on muutumatu ja püsiv. Kahtlane väide artikli päises. Muutumatu/püsiv millise aja kontekstis? Ma ei näe midagi sellist ka enwiki artikli päises. Kui... oleks muutumatu ja püsiv ei oleks ju ka mingit kasvuhoonegaaside lisandumisega seotud inimtekkelist kliimamuutust, näiteks? --Nimelik (arutelu) 14. detsember 2022, kell 20:53 (EET)[vasta]

See alguse lause tuleks kuidagi ümber sõnastada, täpsustada või täiendada. Et millise aja jooksul seda nö muutumatust (või väga aeglast muutumist) vaadeldakse. Allpool osas Atmosfääri areng ju räägitakse selle "muutumatu" arengust Maa ajaloos. --Nimelik (arutelu) 18. detsember 2022, kell 15:01 (EET)[vasta]

Maa atmosfääri muutumatusest ja püsivusest nö jutumärkides. https://en.wikipedia.org/wiki/Prebiotic_atmosphere Kõik, mis on tekkinud ei saa olla muutumatu ja püsiv. --Nimelik (arutelu) 17. aprill 2023, kell 22:45 (EEST)[vasta]

Enamik hapnikust tekkis CO2 sidumisel elusorganismide fotosünteesi käigus. Minu teada ei teki õhuhapniku molekulid (O2) mitte CO2 sidumisel nö pimereaktsioonide käigus, vaid vee (H2O) lagundamisel fotosünteesi valgusreaktsioonide käigus (valguse) footonite energia abil. --Nimelik (arutelu) 13. detsember 2023, kell 19:30 (EET)[vasta]