Arutelu:Astrid Ivask

Arvan, et see artikkel peaks olema pealkirja all Astrīde Ivaska. --Metsavend 28. märts 2015, kell 22:55 (EET) Tõsi, ESTERis on ta nimi kujul Astrīde Ivask, kuid lätlase nimi tuleks kirjutada lätipäraselt hoolimata sellest, et ta eestlasega abielus oli. --Metsavend 28. märts 2015, kell 23:02 (EET)

Morel käis siit äsja läbi – võinuks ju kommenteerida:)

Lihtsalt infoks, et "Eesti kirjanike leksikon" (2000) mainib Ivar Ivaski artiklis Astrid Ivaskit. --Hirvelaid (arutelu) 30. märts 2015, kell 07:12 (EEST)

Juhin ka tähelepanu, et Vabariigi President, 2007. aasta teenetemärkide andmise otsuses [1] andis teenetemärgi Astrid Ivaskile.--VillaK (arutelu) 30. märts 2015, kell 11:59 (EEST)

Lugedes ta elulugu, olen ma 100% veendunud, et ta perekonnanimi pole mitte kunagi olnud Ivaska. Selliseid naissoo nimelõppe Saksamaal ei kasutata.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 30. märts 2015, kell 12:47 (EEST)

Mulle tundub endiselt, et Astrīde Ivaska oleks õigem. Ta sündis ja suri Lätis, oli rahvuselt lätlane ja Läti Kirjanike Liidu liige. Miks me peaks tema nime eestipäraselt kirjutama peale selle, et nii on meile mugavam? See, et ta vahepeal oli sunnitud eksiilis elama, ei ole oluline. --Metsavend 6. august 2015, kell 17:27 (EEST)

Eesti teenetemärkide lehel peaks olema tema ametlik passinimi. --WikedKentaur (arutelu) 6. august 2015, kell 17:54 (EEST)

Seal esineb vigu. Ja kui tal on Läti pass, siis olen ma päris kindel, et seal ei ole tema nimi kujul Astrid Ivask. See ei oleks Läti seadusega kooskõlas. --Metsavend 6. august 2015, kell 18:27 (EEST)

Nt seal andmebaasis olevad nimed Hennadiy Udovenko, Gela Bezhuashvili ja Janis Vanags ei vasta kindlasti eesti transkriptsioonireeglitele. --Metsavend 6. august 2015, kell 18:31 (EEST)

---

Kas ei oleks mõistlikum teenetemärgi või aunimetuse väljaandmise aasta märkida selle järele, mitte ette - sulgudes või eraldades komaga? Muidu võib jääda mulje, et see on teenetemärgi või aunimetuse osa. Või on see kusagil juba kokku lepitud ja ma pole lihtsalt märganud? 88.196.28.229 30. märts 2015, kell 15:46 (EEST)

Ei, see ei ole kokku lepitud, lihtsalt nii on olnud tavaks. Arvan, et see on sellepärast, et nii on kronoloogiat lihtsam jälgida. Kas sobiks, kui aastaarvu järel oleks koolon. Andres (arutelu) 30. märts 2015, kell 22:18 (EEST)

Kuidagiviisi tuleks aastaarv ja tunnustuse nimetus teineteisest ju eraldada. Koolon oleks hea lahendus - kui aastaarv peab just esikohal olema? 88.196.28.229 31. märts 2015, kell 14:31 (EEST)

Ma väldiksin koolonit ja paneksin selle asemele mõttekriipsu. Põhjendada ei oska. --Hirvelaid (arutelu) 1. aprill 2015, kell 06:49 (EEST)

Minu arvates piisab tühikust.--Juhan121 (arutelu) 1. aprill 2015, kell 10:05 (EEST)

Minu arvates ka piisab, aga kui see kedagi häirib ja eksitab, siis...

Jah, mõttekriips oleks paremini motiveeritud. Miinus on see, et seda on tülikas tekitada. Andres (arutelu) 1. aprill 2015, kell 10:36 (EEST)

Kahjuks küll. Kuid ilu nõuab ohvreid (pingutusi). --Hirvelaid (arutelu) 1. aprill 2015, kell 10:39 (EEST)

Sellises üldotstarbelises teatmeteoses eelistaksin kooloni asemel mõttekriipsu. Kooloni kasutamise reeglid üldotstarbeliste tekstide jaoks on siin: http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=79, teadus- ja erialatekstides kasutamiseks võib olla kokku lepitud ka teistsuguseid viise. Ja eespool mainitu kinnituseks ütlen, et kõnealuse koha jätmine kirjavahemärgita võib vahel tõesti viia eksiarvamusele, et rea alguses olev aastaarv kuulub auhinna, aunimetuse vms nime/nimetuse koosseisu. Kuriuss (arutelu) 1. aprill 2015, kell 14:31 (EEST)