Arutelu:Ardennesi departemang
Miks me ei võiks departemangude nimesid tõlkida? Palju keelekohasem oleks Ardennide departemang. Kas Teie ei nõustu? Egon 22. juuli 2009, kell 12:52 (UTC)
- Seda enam, et KNAB peab "Ardennid" lubatavaks.--Rünno 22. juuli 2009, kell 13:03 (UTC)
- KNAB-i järgi on "Ardennid" selles tähenduses mööndav, st "(vähem soovitatav) nimekuju, mille asemel tuleks eelistada endonüümi (kohalikku ametlikku nime)" http://www.eki.ee/knab/kb_mrg.htm. Seda me eelistamegi. Andres 22. juuli 2009, kell 13:37 (UTC)
- Nüüd me jõuame selle juurde, et kui on olemas omakeelne nimekuju, siis võiks ikka seda kasutada. Möönma on nõustuma, järelikult sobiv. Pole tähtis, et tingivas kõneviisis. Pealegi jääb arusaamatuks, miks selline klausel. Kas see viitab andmebaasi tegijate erimeelsustele ja sellest johtuvale mõningasele konsensusele. Reaalselt võttes ei saa ju olla, et poolest saadik kõlbulik ja poolest saadik mittekõlbulik. Pooldeli ametlik ja pooleldi mitteametlik. Pooldan lahendust, et kui on olemas omakeelne nimekuju, mida ka tunnustatakse, siis ka seda kasutataks. --Rünno 22. juuli 2009, kell 14:10 (UTC)
- Kui on selge sõnaga öeldud, et üks nimekuju on eelistatav teisele, siis tuleb kasutada eelistatavat nimekuju. Andres 22. juuli 2009, kell 14:58 (UTC)
- KNABi andmebaas teeb minu arust veidi nalja. Vaata palun järgnevat [1]--Rünno 22. juuli 2009, kell 17:21 (UTC)
- Kui Sa seda pead silmas, siis mäestiku kohta tohib öelda ainult "Ardennid", departemangu puhul on soovitatav "Ardennes" ja mööndav "Ardennid". Andres 22. juuli 2009, kell 17:47 (UTC)
- Ei. Seda, et "Ardennid" tulevad kahe kirjena välja. Üks kirje (rasvane) on nii öelda kohane ja teine nn. mööndav, kusjuures mõlemis kirjes on kattuvaid alamkirjeid keelelise päritolu kohta.[2]. Tõtt öelda, ma ei saa enam päris hästi arugi.--Rünno 22. juuli 2009, kell 18:01 (UTC)
- Esimene kirje käib mäestiku, teine departemangu kohta. Rasvasega on kummaski soovitatav nimi.
- Mõlemas kirjes on ka võõrkeelseid kohanimesid, mis osalt kattuvad. Andres 22. juuli 2009, kell 18:07 (UTC)
- Ei. Seda, et "Ardennid" tulevad kahe kirjena välja. Üks kirje (rasvane) on nii öelda kohane ja teine nn. mööndav, kusjuures mõlemis kirjes on kattuvaid alamkirjeid keelelise päritolu kohta.[2]. Tõtt öelda, ma ei saa enam päris hästi arugi.--Rünno 22. juuli 2009, kell 18:01 (UTC)
- Kui Sa seda pead silmas, siis mäestiku kohta tohib öelda ainult "Ardennid", departemangu puhul on soovitatav "Ardennes" ja mööndav "Ardennid". Andres 22. juuli 2009, kell 17:47 (UTC)
- KNABi andmebaas teeb minu arust veidi nalja. Vaata palun järgnevat [1]--Rünno 22. juuli 2009, kell 17:21 (UTC)
- Kui on selge sõnaga öeldud, et üks nimekuju on eelistatav teisele, siis tuleb kasutada eelistatavat nimekuju. Andres 22. juuli 2009, kell 14:58 (UTC)
- Nüüd me jõuame selle juurde, et kui on olemas omakeelne nimekuju, siis võiks ikka seda kasutada. Möönma on nõustuma, järelikult sobiv. Pole tähtis, et tingivas kõneviisis. Pealegi jääb arusaamatuks, miks selline klausel. Kas see viitab andmebaasi tegijate erimeelsustele ja sellest johtuvale mõningasele konsensusele. Reaalselt võttes ei saa ju olla, et poolest saadik kõlbulik ja poolest saadik mittekõlbulik. Pooldeli ametlik ja pooleldi mitteametlik. Pooldan lahendust, et kui on olemas omakeelne nimekuju, mida ka tunnustatakse, siis ka seda kasutataks. --Rünno 22. juuli 2009, kell 14:10 (UTC)
- Ei tea, kas kustudada need valdade nimed sellest artiklist ära. Et nad on tähestikulises järjekorras, on nad võib-olla vajalikud. Minu poolt koostatud artiklid põhinevad haldusjaotuslikul kuuluvusel, mitte aga tähestuslikulisel järjestikul. Egon (arutelu) 22. jaanuar 2014, kell 16:28 (EET)
- Las nad olla. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2014, kell 16:57 (EET)
- Ei tea, kas kustudada need valdade nimed sellest artiklist ära. Et nad on tähestikulises järjekorras, on nad võib-olla vajalikud. Minu poolt koostatud artiklid põhinevad haldusjaotuslikul kuuluvusel, mitte aga tähestuslikulisel järjestikul. Egon (arutelu) 22. jaanuar 2014, kell 16:28 (EET)