Arutelu:Aino Pervik

Neil on minu teada kolm last. Üks neist on Rein Raud. Andres 24. september 2007, kell 16:20 (UTC)

Siit on jäetud välja infot.--Morel 4. veebruar 2012, kell 11:00 (EET)

Nagu ma aru saan, ei meeldi Aino Pervikule, et ainus viide on Õhtulehe artiklile tema eraelust, kirjanduslikule tegevusele on samas vähe tähelepanu pööratud. (Õhtulehe artikkel ise on minu arust igati kena ja sydantsoojendav lapsepõlvelugu.) Kui see õnnestuks proportsiooni viia, lõpeks ehk ka redigeerimissõda. Kes tahaks natuke aega A.P. loomingu ja kriitikaga tegelda? --Oop (arutelu) 15. juuni 2012, kell 13:49 (EEST)

Anonüümse kasutaja välja jäetud tekst: Kirjandusteadlane Villem Alttoa oli tema ema vend.

--Morel (arutelu) 15. juuni 2012, kell 17:06 (EEST)

Materjali

Jätan siia yhe "mitte liialt peenetundelise" lõigu, mis ehk kuhugi mujale paremini sobiks (Olmekirjandus, "Kaetud lauad", ...?): "Kirjaniku loome-eetika juurde jõuab kompromissitus arvustuses A. Perviku "Kaetud laudadele" ka Mall Jõgi. Avades juba retsensiooni pealkirjas oma kaardid ("Naisteraamatu küsimärgid"), oletab arvustaja teosele küll suurt lugejaskonda, kuid keeldub ka ise niisugust maitset respekteerimast, säilitades sellega kriitiku hinnangu autonoomsuse." (Rein Veidemann "Arvustus 1979. Dialoogiaspekt" - Rmt: "Olla kriitik... Tekste aastaist 1975-1985" Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 231; esmatrükk: rmt "Kirjanduse jaosmaa '79" Tallinn, 1981, lk 181-188)

"Kirjarahva leksikon" tahab lahtikirjutamist, seal on pikk ja tihe jutt. Kogumikus "Tuikav tekst" tunnistab Veidemann ise poolihääli, et kuna kriitika nõudis sygavust, võis ta äkisti ehk juhtumisi poolkogemata võib-olla just nagu mõneti"olmekirjanduseks" sõimatule liiga teha - sh Perviku "Kaetud laudadele" (lk 223, "Naistekad kui kohanev tekst"; esmatrükk rmt: "Kohanevad tekstid" Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2005). Pikalt vt Reet Krusten "Eesti lastekirjandus" (Trt: Elmatar, 1995), lyhidalt EKBL (Tln: ER, 1975), lk 270. Lastekirjanduse poole pealt on põhjalik Andres Jaaksoo "Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses" (Tln: ER, 1987), lk 166-167, 386-387, ylevaatelugu 322, artikkel 335, tõlked 351, film 375. Vana, kuid abiks ikka: E. Orglaan ja H. Voogla "Aino Pervik. Kirjanduse nimestik" (1976). Vt ka: "Eesti kirjanike leksikon" Tallinn: Eesti Raamat, 2000 (koost. Oskar Kruus ja Heino Puhvel, toim. Heino Puhvel), lk 57-58; EE 14 "Eesti elulood" ja EE põhiköide. --Oop (arutelu) 18. juuni 2012, kell 19:30 (EEST)