Arutelu:Aerodünaamika
Kas selline kopeerimine tõesti aktsepteeritud? Minu meelest see on vale ja jätab Vikipeediast halva mulje. Pikne 4. august 2012, kell 15:22 (EEST)
- Sõna-sõnaline ümberkirjutamine mitte, sisu ülevõtmine küll. Kui on tegu lühikese ja täpse sõnastusega (näiteks et ruut on korrapärane nelinurk), siis võib olla ka sõna-sõnalt. Soovitaks võrrelda kättesaadavates allikates toodud definitsioone ning võimaluse korral koostada uus. Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 18:49 (EEST)
- Kopeerimise all pean silmas sõna-sõnalist ümberkirjutamist ning see siin pole lühike ja täpne sõnastus, mida oleks raske kuidagi teisiti tuua. Pikne 4. august 2012, kell 19:58 (EEST)
- Arvan ka pigem, et ei ole, kuigi ta on sellele siiski lähedal. Kriteeriumiks võib olla see, kas sama sisu on võimalik teisiti väljendada, ilma et sõnastus läheks keerulisemaks. See on korrelatsioonis tsitaadi pikkusega. Andres (arutelu) 4. august 2012, kell 21:45 (EEST)
- Kopeerimise all pean silmas sõna-sõnalist ümberkirjutamist ning see siin pole lühike ja täpne sõnastus, mida oleks raske kuidagi teisiti tuua. Pikne 4. august 2012, kell 19:58 (EEST)
Kui artikkel koosneb ühelauselisest definitsioonist, siis on viite olemasolul oodatav, et see definitsioon võimalikult täpselt allikas antud definitsiooniga kattub. Kui aritkli autor antud alal just kodus pole, siis on ka parem, kui ta allikas antud definitsiooni kallale ei läheks. Muidugi on õigem, kui allikaid on mitu, kuid ühelauselise artikli puhul piisab minu arvates ka ühest (usaldusväärsest) allikast. --Hardi (arutelu) 5. august 2012, kell 16:57 (EEST)
- Ma ei ole nõus, et see on oodatav. Oodatav on sisu, mitte sõnastuse kokkulangemine. Sõnastuse kokkulangemine just pole oodatav, kui tegu pole tsitaadiga.
- Kui artikli kirjutaja ei saa lauset ümber sõnastada selle tõttu, et ta kahtleb, kas ümbersõnastamine moonutab sisu, siis on tal minu meelest parem sel teemal mitte kirjutada. Sel juhul ei ole refereerimine võimalik. Andres (arutelu) 5. august 2012, kell 18:22 (EEST)
- ei tohi ära unustada, et definitsioon on termini eriline osa (s.o vastab kindlatele nõuetele), mille sõnasõnalisi mahakirjutamisi autoriteetsest allikast tuleks vikipeedias just soosida. Rohkemate autoriteetsete allikate puhul saaks muidugi definitsiooni täiustada; kui aga eesmärk on lihtsalt nt TEA definitsiooni ümber sõnastada, jättes mõtte samas (vikis näib selline arusaam olevat), on see puhas ajaraisk--Bioneer1 (arutelu) 6. august 2012, kell 10:36 (EEST)
- Ma ei leia, et definitsioon oleks üldse termini osa. Tavaliselt ei ole mõistetel sisuliselt üheseid ja täpseid definitsioone, rääkimata ainuvõimalikust sõnastusest. Ma ei mõtle, et alati peaks ümber sõnastama, (selles artiklis võib-olla mitte) aga TEA entsüklopeedia ei ole mingi eriline autoriteet ja definitsioonide võtmine teistest entsüklopeediatest ja leksikonidest mõjub Vikipeedia mainele halvasti, isegi kui tegu ei ole autoriõiguse rikkumisega. Aga sõnastus on autoriõigustega kaitstud. Andres (arutelu) 6. august 2012, kell 14:09 (EEST)
- Eesti mastaabis ja eesti teaduskeelt arvestades on mu meelest küll EE ja TEA ühed kõige usaldusväärsemad allikad. Miks mõjub Vikipeedia mainele halvasti see, kui tema kvaliteet tõuseb? Kas EE ja TEA definitsioonide otsekasutus alavääristab Vikipeediat, eeldades, et see pole vastuolus seadusega? Teemavälist: Kas ETBList (Oopi suurprojekt) sõna-sõnalt maha kirjutamine häirib kedagi?--Bioneer1 (arutelu) 6. august 2012, kell 23:06 (EEST)
- Need on muidugi suhteliselt usaldusväärsed allikad, kuid siiski vähem usaldusväärsed kui erialakirjandus, kas või kõrgkooliõpikud. Näiteks kõrgkoolides ei lubata referaatide kirjutamisel EE-le ega TEA entsüklopeediale üldse viidata. Pealegi pole mingit põhjust mitte kasutada võõrkeelseid allikaid.
- ETBL-i puhul on erinevus selles, et seda kasutatakse kokkuleppel autoriõiguste valdajatega. Kashtlustan, et leksikonide kasutamine on ka autoriõigusi rikkuv.
- Edasi, ETBL-i puhul on kiirustades materjali üle kantud eeldusel, et see hiljem ümber töötatakse. See ei ole eriti hea praktika, kuid keegi ei ütle selle kohta, et tegu on parima sõnastusega, mida muuta ei tohi.
- Minu meelest küll leksikonidest mahakirjutamine kompromiteerib Vikipeediat, sest see jätab mulje, et siin ei osata muud kui maha kirjutada. Andres (arutelu) 7. august 2012, kell 00:56 (EEST)
- Ilmselt igipõline lahkheli. Mina igatahes definitsioone küll alati ümber sõnastama, tõlkima, ega välja mõtlema ei hakka, kui kobedad eestikeelsed on olemas. Definitsioonivälise sisu osas olen Sinuga muidugi päri--Bioneer1 (arutelu) 7. august 2012, kell 10:55 (EEST)
- See ei olnud ju piisavalt kobe, Hardi tegi selle kobedamaks :) Andres (arutelu) 7. august 2012, kell 11:59 (EEST)
- Kui sa teadlikult suure tõenäosusega autoriõigusi rikud ja mahakirjutamisega Vikipeediat kompromiteerid, siis minu meelest ei saa olla tegu süütu lahkheliga.
- ETBLiga, nagu öeldud, on lugu pisut parem, aga ega seegi projekt kuigi head muljet tõesti jäta ning ma loodan, et teine kord pannakse sarnased asjad arutusele enne kui rattad suure hooga veerema on pandud. Pikne 7. august 2012, kell 22:18 (EEST)
- Mis selle ETBLi juures siis halba muljet jätab? (Kui vormistus välja arvata.)--Morel (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 23:22 (EEST)
- Noh, seal on ka nii, et sisuliselt kirjutatakse maha. Natuke muidugi toimetatakse, aga seal käib asi masstoodanguna. Teistmoodi on ainult see, et autoriõiguste rikkumist pole. Muide, too teos ei ole väga usaldatav, sest ta koostatakse asjaosaliste endi antud andmete põhjal. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 23:47 (EEST)
- Nojah, me võiksime ju eeldada, et teadlased ei esita endast väärinfot taolisse teatmeteosesse. Ma ei usalda isikuartiklite puhul EEd või TEA entsüklopeediat sugugi rohkem. Teisalt teeb see palju muidu obskuurseid detaile viidatavaks, mis on hea. Oluline on käesolevas kontekstis see, et autoriõiguste rikkumist ei ole.--Morel (arutelu) 2. oktoober 2012, kell 00:25 (EEST)
- Teadlased võivad väärinfot esitada kogemata, nagu muide ka ETIS-esse. Pealegi on enda kohta raske objektiivseid andmeid anda. Kontrollimine ei ole ETBL-i tegijatele hästi jõukohane.
- Jah, see, et autoriõiguste rikkumist ei ole, on hea, aga ikkagi jääb mulje, et materjali lihtsalt ahnitsetakse kokku. Andres (arutelu) 2. oktoober 2012, kell 01:20 (EEST)
- Nojah, me võiksime ju eeldada, et teadlased ei esita endast väärinfot taolisse teatmeteosesse. Ma ei usalda isikuartiklite puhul EEd või TEA entsüklopeediat sugugi rohkem. Teisalt teeb see palju muidu obskuurseid detaile viidatavaks, mis on hea. Oluline on käesolevas kontekstis see, et autoriõiguste rikkumist ei ole.--Morel (arutelu) 2. oktoober 2012, kell 00:25 (EEST)
- Noh, seal on ka nii, et sisuliselt kirjutatakse maha. Natuke muidugi toimetatakse, aga seal käib asi masstoodanguna. Teistmoodi on ainult see, et autoriõiguste rikkumist pole. Muide, too teos ei ole väga usaldatav, sest ta koostatakse asjaosaliste endi antud andmete põhjal. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 23:47 (EEST)
- Mis selle ETBLi juures siis halba muljet jätab? (Kui vormistus välja arvata.)--Morel (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 23:22 (EEST)
- Ilmselt igipõline lahkheli. Mina igatahes definitsioone küll alati ümber sõnastama, tõlkima, ega välja mõtlema ei hakka, kui kobedad eestikeelsed on olemas. Definitsioonivälise sisu osas olen Sinuga muidugi päri--Bioneer1 (arutelu) 7. august 2012, kell 10:55 (EEST)
- Eesti mastaabis ja eesti teaduskeelt arvestades on mu meelest küll EE ja TEA ühed kõige usaldusväärsemad allikad. Miks mõjub Vikipeedia mainele halvasti see, kui tema kvaliteet tõuseb? Kas EE ja TEA definitsioonide otsekasutus alavääristab Vikipeediat, eeldades, et see pole vastuolus seadusega? Teemavälist: Kas ETBList (Oopi suurprojekt) sõna-sõnalt maha kirjutamine häirib kedagi?--Bioneer1 (arutelu) 6. august 2012, kell 23:06 (EEST)
- Ma ei leia, et definitsioon oleks üldse termini osa. Tavaliselt ei ole mõistetel sisuliselt üheseid ja täpseid definitsioone, rääkimata ainuvõimalikust sõnastusest. Ma ei mõtle, et alati peaks ümber sõnastama, (selles artiklis võib-olla mitte) aga TEA entsüklopeedia ei ole mingi eriline autoriteet ja definitsioonide võtmine teistest entsüklopeediatest ja leksikonidest mõjub Vikipeedia mainele halvasti, isegi kui tegu ei ole autoriõiguse rikkumisega. Aga sõnastus on autoriõigustega kaitstud. Andres (arutelu) 6. august 2012, kell 14:09 (EEST)
- ei tohi ära unustada, et definitsioon on termini eriline osa (s.o vastab kindlatele nõuetele), mille sõnasõnalisi mahakirjutamisi autoriteetsest allikast tuleks vikipeedias just soosida. Rohkemate autoriteetsete allikate puhul saaks muidugi definitsiooni täiustada; kui aga eesmärk on lihtsalt nt TEA definitsiooni ümber sõnastada, jättes mõtte samas (vikis näib selline arusaam olevat), on see puhas ajaraisk--Bioneer1 (arutelu) 6. august 2012, kell 10:36 (EEST)
Mis on voolised? Võib-olla on mõeldud 'voolused' (voolama)? 9. veebruar 2017