Arutelu:Aegna

Kiirlaevade liiklus tekitab Aegna rannikul suuri laineid ning kuhjab liiva Aegna ja Kräsuli vahele. Sadama ümbruses olnud liivaluited ning läänekaldal olnud meetri laiune liivarand on minema uhutud. Rand on murtud ja puud on kummuli vajunud.

See ei ole tõsi. Setted rändavad mererannas peamiselt tormituulte tõttu. Väga levinud on arvamus, et seda põhjustavad kiirlaevad, aga see ei vasta tõele. Siim 12:21, 21 mai 2005 (UTC)

Eemaldasin ka selle lingi Postimehe artiklile. Vikipeedia ei peaks sellisele lollusele viitama. Siim 14:57, 5 august 2005 (UTC)

Panin asemele lingi, kus vastava ala spets kirjutab, kuidas asjad nende kiirlaevalainetega tegelikult on. Siim 15:02, 5 august 2005 (UTC)

Siim kas oled Aegnal käinud ja laineid näinud? Need tulevad ca iga poole kuni tunni tagant. Korralikud surfilained lüües kogu sadamakai korralikult märjaks. Samuti põhjustades kahjustusi sinna teadamtusest ankrusse jäänud erapaatidel. Sellised regulaarsed "tehistormid" ei saa jätta mõju avaldamata. Lainete toimel on viimase kümne aasta jooksul hävinenud sadamast läänepoole jääv sõjaaegne helgiheitja alus Tõsi ta on et Aegna ja Kräsuli vahelised liivaluited olid ka juba enne kiirlaevasid olemas

Olen Aegnal korduvalt käinud ja laineid jälginud. Ei saa salata, et kiirlaevade tekitatud lained on tunduvalt tugevamad kui tavalised merelained. Samuti on läänerannik kivine ning mere ääres kasvavad puud on mere poole looka vajunud, sest nende alune pinnas on kohati ära kantud. Oleks väga lihtne süüdistada selles kiirlaevu, ent hinnakem asja kainelt. Puud kasvavad rannajoonest 10...15 meetri kaugusel. Kiirlaevade tekitatud lained ei ulatu aga kaugemale kui mõni meeter rannajoonest. Tõsi on küll see, et setete liikumist rannas põhjustavad lained, aga pisut teistsugused lained, nimelt tormilained. Kui tutvuda natuke rannikute geoloogiaga, siis tuleb selgesti esile, et rannikud arenevad hüppeliselt. Väiksed lained (ka kiirlaevade lained on väiksed) ei tee peaaegu midagi, aga tormid kujundavad ranna mõnikord tundmatuseni ümber. Eelmise aasta jaanuaritorm näiteks on mitmeid randu väga tõsiselt muutnud. Seda juttu ei räägi ma sugugi ainult omast tarkusest. Geoloogid, kes sellega tegelevad on jutust laevalainetest ja nende ümberlükkamisest juba üsna väsinud. Paraku usutakse pigem ajakirjanikke, kes ise kohalgi käinud ei ole ning loodusest mitte midagi ei jaga. Siim 13. veebruar 2006, kell 09.26 (UTC)

Praeguse seisuga ei ole artiklis sellest teemast üldse juttu. Arvan, et artiklis tuleks levinud eksiarvamus kummutada. Andres 13. veebruar 2006, kell 22.08 (UTC)

Ma arvan, et see pole selle artikli teema. Siim 14. veebruar 2006, kell 11.56 (UTC)

http://vedur.ee/akadeemia/foorum_ala.php?aID=1371

ma arvan, et üksiklainest/solitonist võiks kirjutada siia: Tarmo_Soomere

--Suwa 13. veebruar 2006, kell 23.33 (UTC)

Tuleks ikkagi kirjutada eraldi artikkel.

Kas geoloogid on Tarmo Soomere jutu ümber lükanud? Andres 13. veebruar 2006, kell 23.40 (UTC)

Seda tuleks küsida näiteks Kaarel Orviku käest. Siim 14. veebruar 2006, kell 11.56 (UTC)

Mäletan, et ühes loengus Orviku rääkis matemaatikutest, kes setete rännet läbi hoovuste liikumise modelleerivad, mis on üsna rumal idee, sest Läänemeres ei ole nii tugevaid hoovusi, mis sellega hakkama saaksid, aga laevalainete kohta ütles ta seda, et kiirlaevade aastane mõju on võrreldav umbes poolepäevase tormiga. Et Eestis on aastas umbes paarkümmend tormipäeva, siis ei ole see mõju väga suur. Seega põhjustavad setete liikumist ikkagi peamiselt looduslikud põhjused. Inimesele on üldiselt omane ennast ületähtsustada ja siin väljendub see selles, et kiirlaevade laineid peetakse tormilaineist summaarselt võimsamaks setteid liigutavaks teguriks, mis on üsna kummaline. Matemaatikud võiks minna korraliku tormiga Aegna randa ja siis mõõtmisi teostada :) Siim 14. veebruar 2006, kell 12.12 (UTC)

Tšehhi vikis on esitus põhjalikum kui siin. Andres 24. september 2006, kell 21:46 (UTC)

KNAB mainim rootsikeelse nimena Ulffö. Andres 3. oktoober 2006, kell 07:11 (UTC)

Algusesse on nimesid lisatud, aga nende saatus jääb segaseks, kusjuures Wluesøø küll eestikeelne nimi pole. Võtan selle välja, kuniks asi selgub. Andres 21. november 2008, kell 18:13 (UTC)

Wluesøø^[viide?] ehk Hundisaar^[viide?], Wulffisaar^[viide?],

Andres 21. november 2008, kell 18:15 (UTC)

Kõrgeim koht?[muuda lähteteksti]

Kas teil kellelgi pole aimu, kus täpselt on Aegna kõrgeim punkt (kas kuskil selles kõrgem asuvas metsas kagu pool, või hoopis mingil nendest küngastest põhja pool), ja kas sellel on mingi nimi? --Mmh 27. august 2009, kell 14:16 (UTC)

2008. aasta suvel toimib regulaarne laevaliiklus Tallinna Linnahalli sadama ja Aegna vahel. Laevaliini teenindab Lindaliini AS mootorlaevaga M/L Juku [[1]].

See on välja võetud, aga võiks ikka ka varasemast laevaliiklusest kirjutada. Andres 4. detsember 2010, kell 02:22 (EET)[vasta]

Veeallikaks on puurkaev saare keskuses. Vesi ringleb mööda suvist ringistatud veetorustikku (ringles kuni 2004.aastani-nüüdseks amortiseerunud ja alustatud uue aastaringse veetrassi rajamist). Tsentraalset kanalisatsiooni ei ole.

Miks seda on lühendatud? Andres 4. detsember 2010, kell 02:23 (EET)[vasta]

Olid vananenud andmed, veetrass on olemas. Ssgreporter 4. detsember 2010, kell 23:56 (EET)[vasta]

Võiks ju seda ka mainida, mis oli. Andres 5. detsember 2010, kell 00:25 (EET)[vasta]

Kas reisi-kaubaaurik Aegna ja reisilaev Aegna on kindlasti erinevad? Andres (arutelu) 22. aprill 2013, kell 09:13 (EEST)[vasta]

Ei tea. :-) Ma igaks juhuks ei kustutanud eelmist ära. Aga täpsustus võiks sel juhul lihtsam olla, nt "aurik". --Epp 22. aprill 2013, kell 09:25 (EEST)[vasta]

On küll erinevad. Reisilaev "Aegna" kuulub Saaremaa Laevakompaniile, aga mul pole aega olnud seda artiklit teha. Ainul "aurik" ei viita reisilaevale, seepärast saan aru, miks kirjutaja on nii teinud. Pealegi võib see eksitada suuremat laeva just reisilaeva nime alt otsima. Ssgreporter (arutelu) 23. aprill 2013, kell 01:41 (EEST)[vasta]

Elanike arv on 2014. aasta andmetel Aegna asumis 6 (kogumiku "Tallinn arvudes" järgi. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2015, kell 10:47 (EET)[vasta]

"Korraga ei tohi Aegnal viibida üle 3000 inimese." Kus selline nõue fikseeritud on? Velirand (arutelu) 30. juuni 2016, kell 14:24 (EEST)[vasta]

Hmm, kui 3000 inimest viia Aegnale liinilaevaga Vesta, siis tuleks teha 3000/47 = 64 reisi. Kõige mugavam oleks ilmselt 3000 inimest toimetada sinna talvel üle jäätee. --WikedKentaur (arutelu) 1. juuli 2016, kell 17:03 (EEST)[vasta]

See arv võib olla mingis kaitseala kaitse-eeskirjas. Pikaajaliste Aegnal kogu suve veetvate elanike jutu järgi on suurimad külastajate arvud suvistel nädalalõppudel olnud alla tuhande. Ssgreporter (arutelu) 7. juuli 2016, kell 01:25 (EEST)[vasta]

viiteta väide[muuda lähteteksti]

Korraga ei tohi Aegnal viibida üle 3000 inimese.

Alapealkiri "Geograafia" ei ole sobiv. Andres (arutelu) 4. august 2017, kell 13:21 (EEST)[vasta]

11 | rahvaarvu seis = 1.01.2017 --Andres (arutelu) 19. juuli 2022, kell 10:47 (EEST)[vasta]

[[2017|2020]]. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 16 elanikku

Mis see tähendab? --Andres (arutelu) 19. juuli 2022, kell 10:50 (EEST)[vasta]