Arutelu:Abstraktsionism

lad. abstractio tähendab eraldamine)modernistlikke kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas, pms. enamasti kodanlikel maadel. Abstraktsionism ei jäljenda loodust deformeerivalt, vaid püüavad kunstilist tähendust saavutada ainult värve, jooni, pindu ja mahte ühendades. Abstraktsionism jaotub hulgalisteks alavooludeks, mil on oma vormisüsteem ja oma teoreetiline põhjendus. Abstraktsionismi on püütud jaotada loodusvorme üldistavaks abstraktseks kunstiks ja jäljendamisel täiesti vabaks esemetuks kunstiks, kusjuures nende eristamisel ja mõistmisel olevat oluline ainult teose tekkelugu. Abstraktsionism on arenenud mitmest 20. saj. alguse kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionismi näiteks peetakse saksa ekspressionismiga (Blauer Reiter) seonduva V.Kandinsky 1910 Münchenis maalitud akvarelli. Sellest sai alguse abstraktsionismi väljendusrikas arenguliin. Samal ajal tekkis Pariisis kubismist, futurismist ja orfismist lähtuv geomeetrilisi kujundeid eelistav konstruktiivne abstraktsionism. See levis ka mujale ning valitses 1920-40 aastail. Esimene rahvusvaheline abstraktsionistlike teoste näitus korraldati 1930 Pariisis. Kiiresti võitis abstraktsionism pinda pärast Teist maailmasõda ning saavutas kodanlikel maadel ka riigi toetuse. Ühtlasi asendus geomeetriline abstraktsionism ekspressionismiga. 1960-70 aastail loobuti ekspressiivsest, rahutust ja vormi eiravast laadist(nn. maalilisejärgne e. postpainterly a.) rangete süsteemide kasuks (opkunst, hard-edge, kineetiline unst, minimalism). Nüüdisajal võib täheldada ekspressiivse suuna taastumist.