Arutelu:Absoluutväärtus

Alajaotus "Algoritmind" tundub peaaegu arusaamatu. Ma ei ole küll asjatundja, aga see esitus ei tundu olevat piisavalt sidus. Andres 13. september 2008, kell 21:08 (UTC)

Leida tuleb arvu, mitte arvutüübi absoluutväärtus. Minu meelest ei ole diskreetsus sama mis maksimaalse väärtuse olemasolu. Ei saa aru, mis see absoluutväärtusesse puutub. Kui jutt on algoritmist, võiks seda sõnaliselt kirjeldada. Andres 13. september 2008, kell 21:13 (UTC)

Nii palju kui mina sellest programmijupist aru saan, öeldakse lihtsalt, et kui täisarv on negatiivne, tuleb võtta selle vastandväärtus. Mida uut me sellega teada saime? Andres 13. september 2008, kell 21:16 (UTC)

Sissejuhatus ei näe ette kompleksarvu absoluutväärtust, ja kompleksarvu puhul ei räägita tavaliselt absoluutväärtusest, vaid moodulist. Andres 11. veebruar 2009, kell 13:33 (UTC)

Räägitakse ka kompleksarvu absoluutväärtusest. Absoluutväärtuse all võib (Ü.Kaasiku järgi) mõista ka ringis määratud moodulit. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 14:59 (UTC)

Räägitakse küll, aga tema põhinimetus on ju ikka "moodul" või kuidas?

Minu märkus käib selle kohta, et alguses defineeritakse absoluutväärtus reaalarvu puhul, ja siis öeldakse, et kompleksarvu absoluutväärtust nimetatakse mooduliks. Andres 11. veebruar 2009, kell 16:48 (UTC)

Õigemini, kompleksarvu absoluutväärtusest räägitakse nii, nagu see oleks juba defineeritud.

Muide, ka reaalarvu absoluutväärtust võib nimetada mooduliks.

Ringis saab ka absoluutväärtuse määrata, aga ma ei tea täpselt, kuidas see käib. See võib olla erinev, ta peab ainult teatud tingimusi rahuldama. Andres 11. veebruar 2009, kell 16:55 (UTC)

Mooduliga ringis ma tuttav pole. Hetkel võik artikkel sellisel kujul eksisteerida. Seda võiks ainult veidi paremini liigendada. Kompleksarvu absoluutväärtus, reaalarvu absoluutväärtus jne. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 18:53 (UTC)

Muidugi, lihtsalt sõnastust ja esitust tuleb parandada. Andres 11. veebruar 2009, kell 18:57 (UTC)

Ariklis võiks olla üks toimetamise mall. Selline kastide ladustamine pole just kuigi kasutajasõbralik.--Hardi 11. veebruar 2009, kell 15:00 (UTC)

Inimesed on pahandanud, kui keeletoimetamise pärast on pandud toimetamise mall. Kui me mõlemat ei pane, siis kaob selgus ära. Andres 11. veebruar 2009, kell 16:48 (UTC)

Nende kastide kuhjumist tuleks vähendada. Sel juhul tuleks ära jätta toimetamise mall. --Hardi 11. veebruar 2009, kell 19:13 (UTC)

Pole nõus, sest neil kastidel on erinev tähendus. Andres 11. veebruar 2009, kell 19:19 (UTC)

Milles seisneb antud artikli toimetamise vajadus ja milles keeletoimetamise vajadus? --Hardi 11. veebruar 2009, kell 19:13 (UTC)

Võtsin keeletoimetamismalli ära, sest ei leidnud praegu selleks vajadust. Toimetamismalli kohta: vaata märkusi, mis siin arutelulehel on tehtud. Andres 11. veebruar 2009, kell 19:19 (UTC)

Eemaldasin lehelt alajaotuse, mis kandis pealkirja "Algoritmid". Minu arusaamist mööda ei puutu see jutt asjasse ega ole sidus. --Ker 13. veebruar 2009, kell 21:12 (UTC)

-- eemaldatud tekst algab --

Informaatikas on arvud diskreetsed, ehk arvude andmetüüp määrab nende maksimaalse suuruse. Arvu tüüpidel on tihti ka peale oma naturaalse kuju üldjuhul väärtused 'pole väärtustatud', 'ületatud maksimaalne väärtus' ja 'ületatud minimaalne väärtus'. Erinevatel arhitektuuridel ja programmeerimiskeeltel on mõnevõrra erinevalt jäädvustatud. Programmeerimiskeeles Java saab kasutada staatilist Math.abs() meetodit arvutüübi absoluutväärtuse leidmiseks. Kõige lihtsamini saab ehk kirja panna täisarvu absoluutväärtust, kuna tal puuduvad erindid.

    public static int abs(int n) {
	return (n < 0) ? -n : n;
    }

-- eemaldatud tekst lõppeb --

Lisatud teine lõik teeb esituse veel segasemaks. Andres 18. detsember 2011, kell 00:03 (EET)[vasta]

Kas absoluutväärtusest võiks mõelda nii, et seda rakendades liigutakse tagasi kõige esimese, algseima, lihtsaima arvuhulga juurde? Tagasi sinna naturaalarvude hulka $\mathbb {N} ^{0}$ , kus on üksnes 0, 1, 2, 3, 4. Kus arvtelg algab nullpunktist, arvestamahakkamisest endast...(Kuigi päris nii see vist ikka pole, sest ka ratsionaalarvudel saavad olla absoluutväärtused)) Võrdlusena võiks vaadata Eukleidese raamatut Elemendid, kus on esmalt määratletud vähim võimalik - punkt, millel pole osi. See on sisuliselt nullraadiusega, ilma raadiuseta ringjoon. Kui nii vaadata, siis võib ka Elementide struktuurset ülesehitust, selle algust näha kui esmast arvtelge, kus null on väikseim. Elementide algus on absoluutväärtuselt vähimast võimalikust, lihtsaimast objektist (punktist) lähtuv. Nimelik 20. märts 2017, kell 07:55