Arutelu:27. september

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Me ei kasuta sellesarnastes artiklites kuskil kriipse. Kas arvad, et kriipsuga on parem? Kui arvad, et mingit eraldajat on tingimata tarvis, siis sobiks minu arvates paremini koolon. Mina ei paneks küll midagi vahele. Andres 11:41, 16 Nov 2004 (UTC)

Teksti lugemise koha pealt on mingi eraldajaga parem, kui ilma selleta, ja lihtsalt tundub, et traditsiooniliselt kasutatav sidekriips on selleks otstarbeks parim (seda kasutatakse ka muukeelsetes vikides). Eks see mida kasutada (ja kas üldse kasutada) rohkem maitseasi ole - võib-olla, et küsida kasutajate arvamust(?). - Ahsoous 12:17, 16 Nov 2004 (UTC)
Mulle meeldiks ilma kriipsudeta rohkem. Siim 13:21, 16 Nov 2004 (UTC)

Nii, pöördusin igaks juhuks selles küsimuses EKI poole ja sain siis ka vastuse: Tsiteerin:

Sõltub sellest, missugune on tekstis sõnade järjekord: kui öeldis ehk tegusõna pöördeline vorm on aastaarvu järel, ei soovita märki kasutada; kui öeldis ei asu aastaarvu taga, siis võib kasutada mõttekriipsu, nt

1969 astus esimene inimene Kuu pinnale.

1969 – esimene inimene astus Kuu pinnale

Koolonit ma ei soovita pruukida.

- Ahsoous
Jah, see soovitus on muidugi õigekirja koha pealt õige. Ja pane tähele, et kasutada ei tule mitte side-, vaid mõttekriipsu. Mõttekriipsu kahjuks räägib aga asjaolu, et selle kasutamine on tülikas, mistõttu kipub sageli mõttekriips asenduma sidekriipsuga, mille kasutamine ei ole korrektne.
Tuleb arvestada ka seda, et sündmuste esitus ning sündinute ja surnute esitus peaksid võimalust mööda olema samas stiilis. Variant "1969 astus esimene inimene Kuu pinnale" oleks minu meelest eelistatav ning ma oleksin nõus sellele stiilile üleminekuga. Praegune variant on kasutusele võetud selleks, et esitus oleks ühtne sündide ja surmade esitamisega, mis on lahendamata, sest selle kohta Sa vist nõu ei küsinud. Andres 14:19, 26 Nov 2004 (UTC)
Jah, nii otseselt ma ei küsinud, aga kui vastust lugeda, siis võib sellest järeldada, et asi käib antud juhul täpselt samamoodi - öeldist kui sellist pole ju üldse. (muide, nüüd lugesin üle mitme päeva oma seda varasemat teksti siin arutelus ja sain aru, mis jama ma kirja panin - muidugi mõtlesin mõttekriipsu, mitte sidekriipsu, sry) - Ahsoous
Mõtlesin vahepeal veel asja üle järele.

Esimese variandi kahjuks räägivad kolm asjaolu:

  1. Sündinute ja surnute nimekirja on problemaatiline sama mustri järgi vormistada (sellepärast olekski hea olnud selle kohta eraldi küsida), sest ilma eraldajata variant ei ole tõesti korrektne.
  2. Lauseehitus on raskemini järgitav.
  3. Et sama mustrit peaksid järgima ka aastaartiklid, siis on septembri, oktoobri, novenbri ja detsembri kuupäevi tülikas vormistada.

Teise variandi kahjuks räägib kaks asjaolu:

  1. Mõttekriipsu kirjutamine on tülikas (mina kopeerin selle Wordist).
  2. Mõttekriips tundub häiriva mürana.

Pakun hoopis kolmanda variandi: vormistada need nimekirjad tabelina. Selle variandi puuduseks on see, et eriti algajatel on sel juhul keeruline midagi lisada. On küll välja töötatud lihtne süntaks, mis küll ka minul selge ei ole.

Sellepärast on võimalik veel neljas variant: alustada üks täheruum hiljem ning siis tekib automaatselt kohastikune vormistus. Andres 07:17, 27 Nov 2004 (UTC)



imho - tiitlit 'emperador' ei peaks tõlkima 'keiser', peale selle tolle riigi nimetus oli 'Imperio Mexicano' - Ahsoous 15:54, 16 Nov 2004 (UTC)

ENE 1. väljaandes kasutatakse tema kohta sõna "keiser". "Imperaator" ja "keiser" tähendavad monarhide tiitlina üht ja sama, kuid kaugelt levinum on sõna "keiser". Emperador tähendab 'keiser ehk imperaator', imperio tähendab 'impeerium ehk keisririik, kuigi sõnal on ka muid tähendusi. Mehhiko keiser järgis otseselt Napoleoni eeskuju. Andres 16:45, 16 Nov 2004 (UTC)
Antud juhul ma ei ole sinuga nõus, nimelt oli ta 'Presidente de la Regencia del Imperio' - Ahsoous 20:22, 16 Nov 2004 (UTC)
Olen nõus, et selles ametinimetuses ei saa Imperio tõlkida "Keisririigiks", kuid praegu on jutt 1821. aasta ametinimetusest, keisriks aga kuulutati ta alles 1822. aastal. Andres 20:49, 16 Nov 2004 (UTC)
njah, pärst seda oli ta 'Por la Divina Providencia y por el Congreso de la Nación, Primer Emperador Constitucional de México' ja napilt 8 kuukest võimul. Nii et põhimõtteliselt oli ta regent, president ja imperaator, aga keisriks nimetada teda ikka ei saaks (?) samuti nagu vene tsaare (kuni teatava ajani), saksa ja preisi kuningaid, kuurvürte ja muid taolisi asjapulki (btw saksamaa keisreid oli üldse kolm: Wilhelm I, Friedrich III, ja Wilhelm II), ja Napoleongi oli ametlikult 'Empereur des Français' ja mitte mingil juhul keiser (peale saksa keele). - Ahsoous 22:18, 16 Nov 2004 (UTC)
Ma ei ole Sinuga nõus. Eesti traditsioon lähtubki saksa traditsioonist. Keda saksa keeles nimetatakse Kaiser, seda nimetataksegi eesti keeles keisriks. Ja saksa ning eesti keel ei ole siin ainukesed. Ka sõna "imperaator" võib eesti keeles 'keisri' tähenduses kasutada, kuid see sõna on hilisem ja haruldasem. Andres 07:48, 17 Nov 2004 (UTC)

"Suhhumi massimõrvas tapati Abhaasias üle 7 000 grusiinist tsiviilelanikku." Ingliskeelses Vikipeedias on tapetute arvuks 1000. Velirand (arutelu) 19. november 2023, kell 20:17 (EET)[vasta]