Arutelu:Ülo Vooglaid

Vooglaiu kirjutiste ja sõnavõttude nimestik on kindlasti huvitav ja vajalik. Oluline tundub olevat näidata TÜ juures omal ajal tegutsenud sotsioloogialabori lugu, loomist, sisu ja lõppu. Kuidas on parteilise kuuluvusega? --Vikker 19. aprill 2009, kell 10:35 (UTC)

Kõik see on vajalik. Sotsioloogialaborist peaks olema eraldi artikkel. Andres 19. aprill 2009, kell 11:02 (UTC)

Kustutatud leheküljelt:

oluline oleks igal juhul täpsustada, millistest väärtustest räägitakse (mitte väärtustest üldse);
käsitledes väärtusi, on võimalik jõuda väärtuste enam-vähem tervikliku kirjelduse (loendi või koguni klassifikatsiooni) koostamiseni;
väärtused toimivad koos normidega; sestap on oluline tunda ja arvestada väärtuste ja normide ühtsust;
väärtused ja normid ei tegutse; tegutseb inimene kui isiksus, kui subjekt või manipuleerimise objekt;
inimeste hoiakuid ja suhtumisi, mõtlemist, tundmist ja käitumist korrastab kogu dispositsioonide süsteem, mitte pelgalt väärtused;
oluliseks (asendamatuks) regulatsioonimehhanismiks on häbi;
väärtusi ei saa kasvatada; kasvatada saab inimest (kellel on ka väärtused ja teadmised ja oskused, ja suhted. Eri rollides on eri staatus, eri huvid, vajadused ja hirmud...usk ja usaldus, au ja väärikus, lootus ja hoolivus...
kasvatus on kasvamise saatmine arenguks soodsa keskkonna loomise ja hoidmise kaudu, mitte mingite dogmade sisendamise süsteem;
vaja oleks avada elu (elusisu, elulaad ja -stiil, elurütm ja-pinge, elamistingimused ja -ressursid, ja elukeskkond
kasvatus on võimalik siira, eheda, ausa, piiride ja tingimusteta armastuse korral;
kasvatuse olulisteks eeldusteks on ka usaldus, usk ja andestus;
iseseisva orienteerumise eelduseks on vaimsus;
inimese kui subjekti (aktiivse alge) arengu esmaseks eelduseks on looming;
loomingu esmaseks eelduseks on vabadus;
vabaduse esmaseks eelduseks on kord;
korraaustus on (enese-)distsipliin, mis kujuneb kultuuri funktsioonina (objektiivse kaassõltuvusena);
inimlik aktiivsus ja vastutstunne kujuneb läbi otsustamise;
otsustamine on võimalik vaid valikusituatsioonis;
keskseks (süsteemikujundavaks) probleemiks on põlvkondade järjepidevus - ühiskonna- ja kultuuriseos.

Andres 14. detsember 2009, kell 22:02 (UTC)

Tartu Ülikooli Sotsioloogialabor: see ei ole kindlasti mitte korrektne nimekuju. Andres 24. mai 2011, kell 20:52 (EEST)[vasta]

Aga sotsioloogialabor tuleb kuidagi linkida. Andres (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 00:18 (EEST)[vasta]

Kuhu seda linkida? Sotsioloogia külge? Ülikooli sotsioloogialaborist ma artiklit ei leidnud. Ssgreporter (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 00:44 (EEST)[vasta]

Artiklit veel ei ole, aga panin sotsioloogialabor, selle nime all ta on igatahes tuntud. Andres (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 01:32 (EEST)[vasta]

Tõstsin artiklist siia:

Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogia laboratooriumis uuriti peamiselt sotsiaalse kommunikatsiooni, töö ja tootmise ning perekonna- ja koduelu probleeme.

Oma suurimaks praktiliseks saavutuseks peab Ülo Vooglaid Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogia laboratooriumi rajamist. Enne sõda õpetati Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ainult ühe õppetooli raames. Laboratoorium tekkis 1966. aastal olude kiuste, tänu Hruštšovi sulast tingitud segadusele parteiorganites ja julgeolekusüsteemis ning loomulikult ka tollase TRÜ rektori Fjodor Klementi kavalusele ja osavusele. Nimelt tellis Klement NSV Liidu Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeeriumist “sotsioloogiakabineti juhataja” ametikoha. TRÜ sotsioloogia laboratooriumisse ja selle ümber koondus tollase ülikooli ärksam ja elavam osa, kelle huvid olid seotud sotsiaalteadustega. Kõrghetkel oli laboratooriumis 75 inimest ja sellise töötajate arvuga oli see suurim sotsioloogiaalane asutus Nõukogude Liidus. Suursündmuseks kujunes sotsioloogialabori korraldusel hilisema Tartu Ülikooli audoktori Vladimir Jadovi loengutesarja põhjal ilmunud NSV Liidu esimene sotsioloogiaõpik, millest tänaseks on ilmunud kümmekond trükki. (Ivar Tröner. Aeg ja Vaim, lk 224. Kirjastus SEIS, 2015)

2001:7D0:87FF:6480:9C5B:51BE:9EDF:A26A 14. detsember 2016, kell 11:10 (EET)[vasta]

Emeriitprofessor[muuda lähteteksti]

Artiklis oli kirjas: "Ta on Tartu Ülikooli emeriitprofessor." Tõstsin selle välja, sest see väide tahaks minu meelest viidet, juhul kui väide on õige. Kui ei ole õige, ei tohiks seda artiklis olla. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna ega filosoofiateaduskonna emeriitprofessorite nimekirjas teda ei ole. -- Ohpuu (arutelu) 12. november 2014, kell 12:16 (EET)[vasta]

ENSV Valitsuse Teadusosakonna ja ka Valitsuse Vastupropaganda Osakond Sellise nimega asi ei ole võimalik. --37.157.96.200 14. oktoober 2018, kell 17:10 (EEST)[vasta]

Muutsin ära.Miacek (arutelu) 20. juuni 2019, kell 22:39 (EEST)[vasta]