Arutelu:Äike

Kas pole mitte nii, et äike koosneb välgust ja müristamisest? Andres 20:40, 22 Sep 2004 (UTC)

Mitte päris, äike on kompleksne nähtus, koosnedes mitmest komponendist, välk ja müristamine on vaid üks osa äikesest, mille järgi ma ei pea äikese defineerimist õigeks. Tegin artiklisse vastava muudatuse Jüri K. 16:28, 19 Aug 2012 (UTC)

Äike ehk välk on looduse kõige võimsam staatilise elektri laengudetektor.

Äike tekib pilvede ja maa vahele, kui maal on ühesugune ja pilvedel teistsugune elektrilaeng, kahe erinimelise laenguga pilve või ühe pilve erinevate osade vahel.

Tulejutina paistev välk on nagu nähtav staatilise elektri vool - hiiglaslik säde.

Müristamine on hääl, mida tekitab välgu kuumusest plahvatuslikult paisuv õhk.

Tõin siia kogu artikli, sest ta on üleni vigu täis.

Kindlasti vajab selgitamist see, et äike on laengudetektor. Ma ei vaidlusta seda täielikult, kuid selline definitsioon on väga ootamatu ning nõuab lahtiseletamist.

Mis asi on staatilise elektri vool?

Paisuv õhk pole ainus müristamise põhjustaja. Siim 20:56, 22 Sep 2004 (UTC)

Välk ja pauk[muuda lähteteksti]

Esitusviis on üldiselt hea. Mõnes kohas tegin pisut asjalikumaks, aga see on maitseasi.

Peaks vaatama, et peale pikkade selgituste oleks ka lühikesi kokkuvõtvaid formuleeringuid.

Nähtavasti peaks välgust ja müristamisest olema ka eraldi artiklid. Võib-olla tuleks osa materjali sinna üle kanda (võib-olla ka mitte). Andres 07:34, 23 Sep 2004 (UTC)

en:Lightning - välk on eraldi kirjutis
suwa 30. august 2007, kell 09:43 (UTC)

Ümbersuunamised selle pealkirja alla pole päris õiged. Välk ehk äike ehk pikne ja müristamine ehk kõu ei tähenda sama. Inglise vikis on vastavalt lightning ja thunder. Kuigi jah, materjali on vähe ja neist on hetkel mõistlik samas artiklis kirjutada, iseasi mis pealkirja all siis. Kas nad võivad koos äikesetorm olla, umbes nagu inglise vikis (thunderstorm)? 193.40.10.181 9. oktoober 2009, kell 08:35 (UTC)

Thunderstorm ongi äike, see tähendab välk ja müristamine kokku. Ka mina pooldan põhimõtteliselt eraldi artikleid, kuigi esialgu võib kõik ka ühte artiklisse jääda. Andres 9. oktoober 2009, kell 09:08 (UTC)

Välgu mõju organismile[muuda lähteteksti]

Minu arvates on see osa kus räägitakse välgu mõjust inimese organismile natuke kahtlane. See, et ühes meditsiiniajakirjas väidetakse, et inimesed hukkuvad magnetvälja tõttu ei ole veel piisav, et me selle artiklisse sisse peaksime panema. Ilmselt on tegemist lihtsalt hüpoteesiga. 100 000 amprine vool inimesest meetri kaugusel peaks juba ainuüksi sammupinge tõttu surmav olema. Magnetvälja pole vajagi. Minu teada piisab nimese tapmiseks sellest kui tema keha läbib 0,1 A vool. Siim 21:35, 13 Oct 2004 (UTC)

Mida sisse panna, see oleneb artikli detailsuse astmest. Praegu ei ole tolle töö mainimine võib-olla artikli kompositsiooni seisukohast õigustatud, kui aga esitada ülevaade diskussioonist välgu mõju üle organismile (uurimisloost), siis võib see olla omal kohal. Kui see artiklist välja võtta, siis tuleks see kindlasti jätta arutelulehele. Andres 07:12, 14 Oct 2004 (UTC)

Jumalate loendis ja artiklis Eesti rahvausund figureerib sellenimeline jumalus. Andres 5. jaanuar 2006, kell 18.41 (UTC)

Ka artiklile KK Välk/Estanc peaks viitama. --Metsavend 20. november 2010, kell 21:01 (EET)

Viita siis. Aga muidugi on ammu aeg teha täpsustusleht. Andres 21. november 2010, kell 10:46 (EET)[vasta]

Tegelikult peaks välgu ja kõue kohta tegema eraldi leheküljed. Andres 21. november 2010, kell 10:47 (EET)[vasta]

intervikid on õiged või? inglise oma tundub küll vale olevat. Ave Maria 23. juuli 2011, kell 11:11 (EEST)[vasta]

Minu meelest on inglise oma õige. Ka saksa oma õige. Andres 23. juuli 2011, kell 11:39 (EEST)[vasta]

Kogu jutt õhu ioniseerimisest kosmilise kiirguse ja Päikeselt lähtuvate laetud osakeste poolt peatükis "Tekkepõhjus" on küll õige, aga sellel on välguga samavähe pistmist kui elektrilaengu tekkimisega merevaigutükil seda hõõrudes. Välk on suur elektrisäde. Tasaste plaatide vahel elektrisädeme tekkimiseks on vajalik väljatugevus umbes 30 kV/cm. Äikesepilves tekib läbilöök siiski umbes kümme korda väiksematel väljatugevustel, nii et välgu otste vahel ulatub pinge 1 GV-ni. Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves. Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis. Vertikaalne õhuvool üles käivitab staatilise elektri generaatori. Suured raheterad ja veepiisad omandavad õhuga hõõrdumisel negatiivse laengu ning väikesed piisad positiivse laengu. Tuul viib positiivselt laetud väikesed piisad elektrilist tõmbejõudu ületades pilve ülaossa, kuni elektrivälja tugevus kasvab läbilöögiks piisavalt suureks. Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamus neist kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut. Läbilöök algab pilves siksakiliselt mõnekümnemeetriste sammliidriteks nimetatud sädemetena. Liider kannab negatiivset laengut allapoole, kuni liidri ja pilve alla kogunenud positiivse laengu vaheline väljatugevus põhjustab vastassuunalise läbilöögi. Nii sulgub juhtiv voolukanal, mis loob pilve ja maa vahel (või ka kahe erinevalt laetud pilveosa vahel) justnagu lühiühenduse. Sama kuumutatud ja ioniseeritud õhu kanalit läbivad üksteise järel mitu sädelahendust. Voolutugevus välgu kanalis on umbes 100 kA ja välgu võimsus umbes 100 GW, aga kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni. 193.40.5.245 24. juuli 2011, kell 12:08 (EEST)[vasta]

Kirjuta need asjad artiklisse. Andres 24. juuli 2011, kell 12:13 (EEST)[vasta]

Kõnekeeles on kõik läbisegi - justkui sünonüümid - äike, pikne ja välk. Aga mina järjestaks nii - üldisemalt üksikule:

1) Äike - pikselöökidega ja vihmasajuga (mitte tingimata) ilm - äikeseilm, äikesetorm

2) Pikne - üks konkreetne elektrilahendus e. pikselöök

3) Välk - pikselöögi optiline efekt - valgussähvatus

4) Kõu - kõuemürin, müristamine - pikselöögi audioefekt.

Elektristandardites on kasutusel/juurdunud terminid piksekaitse, piksevarras, piksekaitsemaandus. Paralleelselt on piksevoolu ja piksepiirikutega kasutusel küll ka välguvool ja välguvoolupiirik. Viimased siiski vähem.

Piksevool tembeldatakse eksitavalt 100-kA seks. Tegelikult jääb 50% pikselööke alla 40 kA. Üle 100 kA on vaid protsent või paar pikselöökide vooludest. Mõõdetud olla küll ka üle 300 kA voole. Seega ei saa ka rääkida pikselöögi konkreetsest võimsusest vaid ainult keskmisest või suurimast teadaolevast.Trebla (arutelu) 8. juuni 2012, kell 23:28 (EEST)[vasta]

EKSS-i järgi on nii äike kui ka pikne kogu nähtus.

Vead võid parandada, lisa ka viide. Andres (arutelu) 9. juuni 2012, kell 13:15 (EEST)[vasta]

EKSS seletab jah üht sõna teisega, ehk oleks nagu sünonüümid, samas ei ole ka. Kasvõi lugeda neidsamu EKSS seletusi äikese ja pikse all, üht ei saa teisega asendada.

Näiteks ilmateade: - homme võib tulla äikest, ... suvel esineb äikest.. õhus oli tunda äikest...

ei sobi: - homme võib tulla pikset, suvel esineb pikset,

samas: - pikne lõi puusse, - siin sobiks asendamiseks pigem välk, mitte äike..

Aga see polegi praegu oluline - plaan on kirjutada piksekaitsest tehniliseltTrebla(arutelu) 9. juuni 2012, kell 23:25 (EEST)[vasta]

Kas piksekaitse pole mitte eraldi mõiste, mida peaks käsitlema eraldi artiklis? Ave Maria (arutelu) 9. juuni 2012, kell 23:28 (EEST)[vasta]

Jah, muidugi. Nii ma kavatsengi teha. Aga kuidas rääkida piksekaitsest kui pikset ennast nagu polegi...kui selle asemel on äike? Trebla(arutelu) 9. juuni 2012, kell 23:31 (EEST)[vasta]

Mis mõttes ei ole, võid ju rääkida pikselöögist? Andres (arutelu) 9. juuni 2012, kell 23:42 (EEST)[vasta]

Siis tuleb see pikselöök enne kokku kirjutada. Meie äikesele vastab ing. Thunderstorm, sks. Gewitter ja pr. Orage. Nende Lightning, Blitz ja Foudre artiklitelt pole meile kuhugi linki panna. Ehk siis oleks vahele vaja artiklit Pikselöök/Välgulöök/Välk?Trebla (arutelu) 10. juuni 2012, kell 00:18 (EEST)[vasta]

Nagu eespool öeldud, pooldan eraldi artiklite tegemist. Andres (arutelu) 10. juuni 2012, kell 00:38 (EEST)[vasta]

Müristamine ehk kõu[muuda lähteteksti]

Eespool on juba arutatud neid termineid (müristamine ehk kõu). Paljudes vikides on sellele äikse häälelisele komponendile ka eraldi artikkel tehtud, vt nt en:thunder. Ilmselt peaks ka meil tegema--Estopedist1 (arutelu) 23. september 2017, kell 17:51 (EEST)[vasta]

Pooldan seda. Andres (arutelu) 23. september 2017, kell 18:15 (EEST)[vasta]

Kas "atmosfäär" oli vaja "õhkkonnaks" muuta? Velirand (arutelu) 29. märts 2020, kell 10:51 (EEST)[vasta]

Kasutaja Velirand küsimus on üldist õhkkonda vikis arvestades mõneti asjakohane, sest muudatus muudatuse pärst pole kuigi edasiviiv, kuid see muudatus pole siin ju ainuke täiendus. Tegelikult peabki eesti viki tekstides kasutama rohkem eestikeelseid mõisteid, sellised, mis on ju ammu eesti keeles olemas. Tekstides peakski võõrsõnade kõrval olema esitatud mitmekesisemalt eesti sõnavara, ega nooremad lugejad tarvitse teadagi, et atmosfäär = õhkkond, nüüd saavad teada. Nii mõnigi roorem inimene on tõsimeeli üllatud, kuuldes kenasid eestikeelseid mõisteid: 'teekond' või 'lauglema' - küsitakse lausa, mida need tähendavad! Mõiste 'maantee'on vast noorematele juba liiast? 85.253.226.97 5. aprill 2020, kell 20:15 (EEST)[vasta]

"Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid." Tingimata sorteeritud (kas on olemas tingitud sorteerimine ja tingimata sorteerimine?) või tingimata vaja? --Ehitaja (arutelu) 12. september 2020, kell 12:56 (EEST)[vasta]