Aruküla Püha Kolmainu kogudus

Allikas: Vikipeedia

Aruküla Püha Kolmainu kogudus oli aastatel 18711951 Jüri kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonna Rae ja Raasiku valla maa-alal tegutsenud õigeusu kogudus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aruküla Püha Kolmainu kogudus asutati usuvahetusliikumise käigus 1871. aastal Tallinna Issanda Muutmise kogudusest eraldunud Harjumaa Jüri kihelkonna eestlastest õigeusklikele. Koguduse esimeseks vaimulikuks pühitseti 2. oktoobril 1872 Karp Tiisik.[1]

Aruküla Püha Kolmainu kirik ehitati tüüpprojekti järgi 1873. aastal.

1891. aastal oli koguduses 995 ja 1933. aastal 260 liiget. Kostiveres oli kogudusel oma palvemaja, kuna piirkond oli suur.

1944. aastal süttis kirik Nõukogude lennuki pommitabamusest ja on sellest ajast saadik varemetes.

Enamik Aruküla õigeusklikke oli sunnitud pärast sõda ühinema EELK Juuru Mihkli kogudusega. Pühakojata jäänud õigeusu kogudus registreeriti uuesti 1946. aastal ülempreester Nikolai Kokla õhutusel. Riikliku religioonipoliitika[2] tulemusena otsustas Vene Õigeusu Kiriku Asjade Nõukogu volinik Aleksander Tarassov lõpetada Aruküla õigeusu koguduse 22. veebruaril 1951. Otsus jõustus 22. novembril 1951, põhjusena toodi usklike puudumine koguduses. Teade koguduse lõpetamise kohta ilmus Eesti Õigeusu Piiskopkonna Teatajas juba 15. juunil 1951.

2006. aastal asutati kiriku taastamiseks mittetulundusühing, 19. septembril 2023 viis Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I läbi Aruküla püha Kolmainu kiriku taasavamise.[3]

Koguduses teeninud vaimulikud[4][muuda | muuda lähteteksti]

  • pr Karp Tiisik
  • üpr Kirill Janson
  • pr Antoni/Hans Allik
  • pr Theodor Villemson
  • pr Joann/Juhan Kolberg
  • üpr Viktor Bežanitski
  • pr Dionissi/Tõnis Siimann
  • pr Paul/Pavel Poska
  • üpr Mihhail Taimre/Jefimov
  • üpr Ellius Andre/Verhoustinski
  • üpr Konstantin Kokla
  • üpr Mihhail Raud/Reškin
  • üpr Nikolai Kokla
  • üpr Anton/Antonius Anger/Angerjas

Koguduses teeninud köstreid[5][muuda | muuda lähteteksti]

  • Joann/Jaan Kulbusch/Kulgver
  • Nikolai Tolvitski
  • Aleksei Petrov
  • Antoni/Hans Allik
  • Aleksander Koortmann
  • Georgi Brantman
  • Peeter Pöhönin
  • Andrei/Are Pärtel Andrei/Are
  • Joann/Johannes Juhtund
  • Timotheus Kuusik
  • Dionissi/Tõnis Orgussaar
  • Joann Ümarik
  • Nikolai Liik

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "õigeusu kiriku asutused ja kogudused/aruküla".
  2. Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkonnad nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1964". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2021.
  3. OKIA. "Patriarh taasavas Aruküla kiriku ja osales oikumeenilisel palvusel — Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik". Vaadatud 8. detsembril 2023.
  4. "vaimulike andmebaas".
  5. "köstrite-koorijuhtide andmebaas".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri". Tallinn, 1975. Koostaja preester August Kaljukosk. EAA.5437.1.64
  • "Eesti õigeusk X–XXI saj". Entsüklopeediline teatmik. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014 (vene keeles), lk 443
  • Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1965".
  • Anu Raudsepp. "Riia Vaimulik Seminar 1846–1918". Tartu, 1998, lk 94-150
  • David Papp. "Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud" – Biograafiline leksikon (16.–20. saj). EAA. 5410.1. 247-249
  • "Eestimaa uusmärtrite elulood". Koostaja ülempreester Andreas Põld. Pärnu, 2013, lk 3-6
  • Andrei Sõtšov.Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945–53,Tartu, 2004 lk 58-64, 79-81, 99-100
  • "Harjumaa Ap-õigeusu praostkonna album ülestõusmise pühadeks".Tallinn, 1933, lk 15
  • "Kirikud ja kogudused Eestis". Miniteatmik. Koostajad Ilmo Au, Ringo Ringvee. Tallinn, 2000
  • Jaanus Plaat/Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011, lk 652

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik[1]
  • Õigeusu kiriku asutused ja kogudused[2]
  • Kirikud ja usuelu Eestis[3]