Arukäpp

Allikas: Vikipeedia
Arukäpp
Anacamptis morio hampe.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Käpalised Orchidaceae
Perekond: Käpp Orchis
Liik: Arukäpp
Ladinakeelne nimetus
Orchis morio
L.
Arukäpa õied

Arukäpp ehk poirohi (Ochis morio) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arukäpa vars on 10-20 cm kõrgune. Varre alumises osas olevad lehed on 4-7 (isegi 8) cm pikad. Lehtedel on selgelt märgatavad pikirood ja külgrood. Ülemised lehed moodustavad varre ümber lehetupe. Lehed on süstjad, vahel ovaalsed, ja kasvavad männases juurealuselt välja. Mõned õhemad lehed kasvavad ka varrel peaaegu kuni õisikuni. Lehed on üleni rohelised.

Tähk on hõre ja väheste õitega. Õied on violetsed. Eriti intensiivse värvusega on umbes 1 cm pikkuse huule külgmised hõlmad. Keskmine huuleosa on heledam, tumedate täppidega. Arukäpa huul on ebaselgelt kolmehõlmaline, keskmine hõlm on tavaliselt veidi pügaldunud. Mõnikord on väljalõige keskmise hõlma tipul siiski nii suur, et huul näib kahehõlmalisena. Teised umbes 2/3 huule pikkused õiekattelehed hoiduvad ülal kompaktselt kokku, 3-4 mm laiused külgmised-välimised õiekattelehed võivad olla ka veidi eemal. Välimistel õiekattelehtedel leidub ka rohelist värvust ja pikisoonestus on väga kontrastne. Sisemised ülemised õiekattelehed on külgmistest kitsamad. Kõigi ülemiste õiekattelehtede tipud on allapoole või õie keskkoha poole suunatud. Tipust tavaliselt veidi jämedam, sigimiku pikkune kannus hoidub tipuga üles. Kandelehed on violetsed, peaaegu sigimiku pikkused.[1]

Arukäpp õitseb Inglismaal aprilli lõpust juunini, aga näiteks Prantsusmaal hakkavad õitsema juba veebruaris. Õisik koosneb 5–25 õiest ja asub varre tipus. Igal õiel on kannus, kus leidub nektarit. Nektar meelitab ligi putukaid, kes tolmeldavad õisi.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arukäpp kasvab Lõuna-Iirimaal, Walesis, Lõuna-Inglismaal, Ida-Hispaanias, Marokos, Kreekas ning sealt lääne poole kuni Kaspia mere lääneranniku ja Iraanini.

Saksamaal oli arukäpp 19. sajandil väga levinud, aga on hiljem mitmel pool Põhja-Saksamaal välja surnud.

Eestis on arukäpp II kategooria looduskaitse all olev liik. Ta kasvab Lääne-Saaremaal ja Lääne-Muhumaal.

Arukäpa meeliskasvupaigad on kuivad niidud, puisniidud, lookadastikud ja hõredad loometsad.

Saksamaal valitakse alates 1989 aasta orhideed ja arukäpp valiti juba 1991 Saksamaa aasta orhideeks.

Hübriidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täheldatud on arukäpa hübriide orhideedega Orchis papilionacea, Orchis palustris ja Anacamptis pyramidalis.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. O. Schmeidt. "Eestimaa orhideed". "Varrak", Tallinn 1996