Artur Vader

Allikas: Vikipeedia
Artur Vader
Sünniaeg 16. veebruar 1920
Sünnikoht Gorbovo küla, Orša maakond, Mogiljovi kubermang
Surmaaeg 25. mai 1978
Erakond NLKP
Amet EK(b)P Tallinna Linna Kalinini Rajooni Komitee II sekretär
EK(b)P Harju Maakonnakomitee I sekretär
EKP Tallinna Linnakomitee sekretär
EKP Keskkomitee sekretär
Eesti NSV MN esimehe asetäitja
EKP Keskkomitee II sekretär
Eesti NSV ÜN Presiidiumi esimees

Artur Vader (vene keeles Артур Павлович Вадер; 16. veebruar 1920 Gorbovo küla, Orša maakond, Mogiljovi kubermang; praegune Liozna maakond,Viciebski oblast, Valgevene) – 25. mai 1978 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1970–1978.

Sündis 1885. aastal asutatud eesti külas talupoja perekonnas.

Ametikäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus NLKP-s[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Artur Vaderit olevat tahetud määrata Eesti NSV haridusministriks, kuid selle koha sai siiski Ferdinand Eisen.

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

28. septembril 1978 anti Saku Keskkoolile Artur Vaderi nimi. See muudeti ära juba 1990-ndatel.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eestimaa Kommunistlik Partei töörahva võitluse avangardis: vabariigi parteiorganisatsiooni kogemusi NLKP XXIII kongressi otsuste elluviimisel. Tallinn 1969
  • Vennalikus liidus. Tallinn 1972; inglise keeles Equal among equals. Tallinn 1974; soome keeles Tasavertaisten liitossa. Tallinn 1975
  • Külalislahkes Kamerunis. Tallinn 1972
  • Itaalia päikese all. Tallinn 1973
  • NSV Liidu konstitutsioon kui sotsialistliku demokraatia arengu manifest. Tallinn 1978

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Artur Vader oli väga tüse ja armastas alkoholi juua. Fotograaf Harald Leppiksoni sõnul käis ta paraadide ja demonstratsioonide ajal Vabaduse väljaku tribüünilt ära Vene Draamateatri baaris joomas[viide?].

Martti Soosaar jutustab, kuidas skulptor August Vomm Vaderist suurest tammepakust, mille sõjaväelased Vaderi käsul ateljeesse tassisid, portreed tegi. Vader lubas Vommile portree eest armee maastikuauto. Vader võttis Vommi ateljeesse Oru tänavas seanssidele joogid kaasa. Kord prantsatas Vader Vommi käimla potti. Pärast seda vahejuhtumit Vader enam seanssidele ei tulnud ja Vommil jäi auto saamata[viide?].

Vader laskis end presidendiks kutsuda. Johannes Käbin pidas suure portree teha laskmist isikukultuseks[viide?].

Tema tütar ja poeg ning lapselapsed elavad Eestis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Artur Pauli p. Vader, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 191
  2. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Vader, Artur Pauli p. EKP Tallinna Linnakomitee sekretär, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 262

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Aleksander Ansberg
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1970–1978
Järgnev
Meta Vannas