Artur Peetre
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
| Artur Peetre | |
|---|---|
| 8. Pärnu linnapea | |
|
Ametiaeg 1941–1942 | |
| Eelnev | Priit Suve |
| Järgnev | Voldemar Ernesaks |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
14. september 1907 Iecava, Bauska maakond, Kuramaa |
| Surnud |
1. aprill 1989 (81-aastaselt) Lund, Rootsi |
| Rahvus | eestlane |
| Abikaasa | Linda Emilie Anna Peetre |
| Vanemad |
Jakob Peterson Elise Peterson |
| Lapsed | 2 |
| Alma mater | Tartu Ülikool (1929) |
Artur Peetre (ka Arthur Peetre, aastani 1935 Artur Peterson; 14. september 1907 Iecava, Bauska maakond, Kuramaa – 1. aprill 1989 Lund, Rootsi) oli eesti õigusteadlane, ajaloolane ja arhivist.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Artur Peetre oli mõisavalitseja poeg ja Jaak Peetre isa.[1]
Ta lõpetas 1925. aastal Valga Vene Eraühisgümnaasiumi, 1929. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Oli aastatel 1930–1935 vandeadvokaat Jaan Leesmenti abi, aastast 1935 Pärnus vandeadvokaat. Aastatel 1941–1942 oli ta Pärnu linnapea.
Põgenes 1944. aastal Rootsi; phil. cand. (1952, Lundi Ülikool), fil. mag. eksam (1955, samas), lic. phil. ajaloos (1959, samas). 1945–1964 Lundi Ülikooli ajalooinstituudi uurimisassistent, 1965–1972 arhivaar, mikrofilmide osakonna juhataja.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimusi õigusteaduse ja ajaloo alalt. Entsüklopeedia Svensk Uppsalsbok (Malmö, 1947–1955) ja Bibliographie zur Osteuropäischen Geschichte (Berlin, 1972, 1983) kaasautor. Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis ja De Skånska Landskapens Historiska & Arkeologiska Föreningi liige.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Skoklosters medeltida jordeböcker. Lund, 1953
- Eesti kohtu saatus. // Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. III. Stockholm 1956
- Pärnu sõjasuvel 1941. // Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. V. Stockholm 1957
- Vaba Pärnu. // Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. VI. Stockholm, 1958
- Länsräkenskaper. // Kulturhistoriskt lexikon för nordisk medeltid. København, 1980.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli abielus advokaat Jaan Leesmenti tütre Linda-Emilie-Annaga (1903–1961). Nende pojad matemaatik Jaak Peetre elas ja hambakliiniku juhataja Jaan Peetre elab Rootsis.
Artur Peetrel oli vend Eduard Peterson (vene keeles Эдуард Яковлевич Петерсон), kes hukati 5. novembril 1937.
Surm[muuda | muuda lähteteksti]
Peetre suri 81-aastaselt 1. aprillil 1989 Rootsis Lundis ja on maetud kohalikule kalmistule.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 387
- Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 90.
| Eelnev Jaak Nessler |
Pärnu linnapea 1941–1942 |
Järgnev Voldemar Ernesaks |
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.