Arthur Buxhoevden
Peter Eugen Arthur Buxhoevden VR I/2 (kuni 1920. aastani ja hiljem Saksamaal Peter Eugen Arthur Baron von[1] Buxhoeveden, 16/28. märts 1882 Muratsi – 27. november 1964 Karlsruhe) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonel).
Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden oli lõpetanud Tveri ratsaväekooli kornetina, võttis osa I maailmasõjast Venemaa Keisririigi Venemaa Keiserliku Armee koosseisus Saksa-Austria rindel, tõusis rittmeistriks ja teenis välja Püha Vladimiri IV järgu ohvitseriristi, Püha Vladimiri IV klassi ning Püha Anna II klassi ordeni.
Pärast Eesti iseseisvumist ja Eesti Vabadussõja algust teenis Eesti sõjaväes (eesti väeosades, mitte baltisakslaste Balti pataljonis), osales Vabadussõjas, 1918. aasta novembris astus ta vabatahtlikult Saarte Kaitseliitu ja viidi üle Tallinna, kus oli Vabadussõja ajal ratsapolkude tagavaraeskadroni ja -divisjoni ülem. Pärast Vabadussõda oli ta ratsaväe allohvitseride kooli ja õppeeskadroni ülem, Kindralstaabi Kursuste, hiljem Kõrgema Sõjakooli lektor, ratsaväeinspektor ja aastatel 1923–1928 sõjaministri vanem käsundusohvitser.
1920. aastal ülendati Arthur Buxhoeveden kolonelleitnandiks ja 1924. aastal koloneliks, talle annetati I liigi 2. järgu Vabadusrist ja Läti Karutapja III järgu orden.
Läinud erru 1928. aastal, tegeles Arthur Buxhoeveden Muratsis põllumajandusega, juhatas algusest lõpuni Eesti Vabadussõjalaste Liidu Saaremaa osakonda. Asus 1941. aastal Nõukogude Liidu ohust tingituna Umsiedlungi käigus koos enamiku baltisakslastega Saksamaale.
Sõjajärgsel Saksamaal oli ta veel tegev Eesti sõjapõgenike ja sõdurite organiseerimisel. Arthur von Buxhoeveden suri Karlsruhes 1964. aastal.
„"Buxhoevdenite 700-aastane suguvõsa Eestis pärines samanimelise piiskopi liinist, olles generatsioonide jooksul saanud abiellumiste kaudu eesti, liivi, rootsi, taani, poola ja šoti verd oma soontesse. Pole siis ime, kui noor kornet (leitnant) B. laskis oma tsaariaegsele teenistuslehele rahvusena märkida "estonets" (eestlane).
- Arthur Buxhoevden (kaugem ajalooline nimi "Buxhoeveden") oli omas olemuses, mõttelaadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik (just nagu tema hea eestikeelgi) ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoevden oli seltskondlikelt kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge."“
– [2]
Sisukord |
Esivanemad [muuda]
| Arthur von Buxhoevedeni esivanemad | ||||
|---|---|---|---|---|
| Parun Arthur von Buxhoeveden (1882–1964) |
Parun Otto Balthasar von Buxhoeveden (1852–1919) |
Parun Otto von Buxhoeveden (1814–1894) |
Vabahärra Peter Wilhelm von Buxhoeveden (1787–1841) |
Vabahärra Matthias Christoph von Buxhoeveden (1754–1814) |
| Wilhelmine Katharine von Ekesparre (1757–1813) |
||||
| Juliane Luise Amalie von Rummel (1793–1847) |
Karl Georg Heinrich von Rummel | |||
| Anna Dorothea von Behr | ||||
| Ottilie von Vietinghoff (1825–1907) |
Gustav von Vietinghoff (1790–1864) |
Friedrich von Vietinghoff (1728–1802) |
||
| Luise Charlotte von Güldenstubbe (1766–1829) |
||||
| Karoline von Güldenstubbe (1799–1875) |
Ludwig von Güldenstubbe (1772–1819) |
|||
| Dorothea von Ekesparre (1778–1857) |
||||
| Julie Emilie Friederike von Möller (1860–1920) |
Otto Friedrich von Möller (1812–1874) |
Otto von Möller (1764–1848) |
Wolter Wilhelm von Möller (1732–1781) |
|
| Margaretha Elisabeth von Engelhardt (1729–1812) |
||||
| Juliane Charlotte Elisabeth von Nolcken (1787–1873) |
Adam Friedrich von Nolcken (1738–1822) |
|||
| Martha Beata von Poll (1765–1817) |
||||
| Leonide von Güldenstubbe (1839–1908) |
Ludwig von Güldenstubbe (1814–1872) |
Ludwig von Güldenstubbe (1772–1819) |
||
| Dorothea von Ekesparre (1778–1857) |
||||
| Emilie von Poll (1818–1883) |
Reinhold Gustav von Poll (suri 1826) |
|||
| Friederike von Nolcken | ||||
Kirjandus [muuda]
- A. J. Üks sadul jäi tühjaks... Võitleja, november 1964, nr. 11, lk. 6.
- Joosep Reinaru, Otto Mathias Christoph von Buxhoeveden, Silvana von Buxhoeveden-Druda: Saaremaa (Oesel) ja Buxhoevedenid: pühendatud Eesti vabadussõjalasele Vabadusristi 1/2 kavalerile kolonel Arthur Buxhoevedeni mälestuseks, Kuressaare 2005, 92 lk., ISBN 1231486046
- Pilk Saaremaa jahioludesse. Vaba Maa, 17. aprill 1929, nr. 88, lk. 6.
