Arthur Buxhoevden

Allikas: Vikipeedia

Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden VR I/2 (kuni 1920. aastani ja hiljem Saksamaal Peter Eugen Arthur Baron von Buxhoeveden[1][2], 16/28. märts 1882 Muratsi27. november 1964 Karlsruhe) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti sõjaväelane (kolonel).

Peter Eugen Arthur Buxhoeveden oli lõpetanud Tveri ratsaväekooli kornetina, võttis osa I maailmasõjast Venemaa Keisririigi Venemaa Keiserliku Armee koosseisus Saksa-Austria rindel, tõusis rittmeistriks ja teenis välja Püha Vladimiri IV järgu ohvitseriristi, Püha Vladimiri IV klassi ning Püha Anna II klassi ordeni.

Pärast Eesti iseseisvumist ja Eesti Vabadussõja algust teenis Eesti sõjaväes (eesti väeosades, mitte baltisakslaste Balti pataljonis), osales Vabadussõjas, 1918. aasta novembris astus ta vabatahtlikult Saarte Kaitseliitu ja viidi üle Tallinna, kus oli Vabadussõja ajal ratsapolkude tagavaraeskadroni ja -divisjoni ülem. Pärast Vabadussõda oli ta ratsaväe allohvitseride kooli ja õppeeskadroni ülem, Kindralstaabi Kursuste, hiljem Kõrgema Sõjakooli lektor, ratsaväeinspektor ja aastatel 1923–1928 sõjaministri vanem käsundusohvitser.

1920. aastal ülendati Arthur Buxhoeveden kolonelleitnandiks ja 1924. aastal koloneliks, talle annetati I liigi 2. järgu Vabadusrist ja Läti Karutapja III järgu orden.

Läinud erru 1928. aastal, tegeles Arthur Buxhoeveden Muratsis põllumajandusega, juhatas algusest lõpuni Eesti Vabadussõjalaste Liidu Saaremaa osakonda. Asus 1941. aastal Nõukogude Liidu ohust tingituna Umsiedlungi käigus koos enamiku baltisakslastega Saksamaale.

Sõjajärgsel Saksamaal oli ta veel tegev Eesti sõjapõgenike ja sõdurite organiseerimisel. Arthur von Buxhoeveden suri Karlsruhes 1964. aastal.

„"Buxhoevdenite 700-aastane suguvõsa Eestis pärines samanimelise piiskopi liinist, olles generatsioonide jooksul saanud abiellumiste kaudu eesti, liivi, rootsi, taani, poola ja šoti verd oma soontesse. Pole siis ime, kui noor kornet (leitnant) B. laskis oma tsaariaegsele teenistuslehele rahvusena märkida "estonets" (eestlane).

Arthur Buxhoevden (kaugem ajalooline nimi "Buxhoeveden") oli omas olemuses, mõttelaadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik (just nagu tema hea eestikeelgi) ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoevden oli seltskondlikelt kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge."“

[3]

12. septembril 2014 maeti tema ja ta abikaasa põrm ümber Kaitseväe kalmistule.[4]

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]


Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Patrick von Glasenapp. Baltisches Wappenbuch. Verlag Patrick von Glasenapp, Alling, 1980, S. XXI
  2. Die Baltischen Ritterschaften. Übersicht über die in den Matrikeln der Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel verzeichneten Geschlechter. Bearbeitet im Auftrage des Verbandes der Baltischen Ritterschaften von Ernst v. Mühlendahl und Baron Heiner v. Hoyningen gen. Huene. Limburg/Lahn, Starke, 1973, S. 2.
  3. A. J. Üks sadul jäi tühjaks... Võitleja, november 1964, nr. 11, lk. 6.
  4. http://uudised.err.ee/v/eesti/0c9f0f60-28fd-444d-afd5-da63c586970d

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]