Arthur Amon
.jpg)
Arthur Rudolf Voldemar Amon (19. veebruar[1] (ukj 3. märts[2]) 1884 Tallinn – 21. mai 1940 Tartu) oli eesti arst.
Ta õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 1906–1914, mille lõpetas. Kinnitati arsti astmes 17. aprillil 1918. Hiljem kaitses Tartu Ülikooli juures doktoriväitekirja.
1913–1914 töötas ta subassistendina Tartu Ülikooli naistekliinikus, 1914–1917 osales arstina Vene sõjaväe koosseisus Esimeses maailmasõjas. 1918. aastal oli ta lühikest aega Varbla jaoskonnaarst, seejärel Vabadussõjas 2. Diviisi sidumissalga arst ja hiljem kuni 1920 Tartu I Sõjaväehaigla noorem-ordinaator. 1920–1924 oli ta Puhja ja 1924–1926 Suure-Jaani jaoskonnaarst, 1926. aastal asus ta Tartusse, oli seal naha-, sugu- ja naistehaiguste alal eraarst. 1927–1936 töötas ta dermatoloogiapolikliinikus Aleksander Paldroki volontäär-assistendina.[2]
Ta oli Tartu Dermato-veneroloogia Seltsi asutajaliige.
Arthur Amon oli abielus Salme Emilie Raagiga, neil oli viis last.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Tartu Pauluse kiriku personaalraamat 1888-1936, leht 67, EAA.5357.1.17:69
- ↑ 2,0 2,1 "Surnud Arthur Amon". Postimees. 23.05.1940.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 131.