Arrasi unioon

Hispaania Madalmaade kaart, Utrechti unioon ja Arrasi unioon (1579).

Arrasi unioon (hollandi Unie van Atrecht, hispaania Unión de Arrás) oli Arrasis (Atrechtis) 6. jaanuaril 1579 sõlmitud kokkulepe, mille alusel Madalmaade lõunapoolsed riigid, tänapäeval Valloonias ning Nord–Pas-de-Calais (ja Pikardia) piirkonnas Prantsusmaal ja Belgias, väljendasid oma ustavust Hispaania kuningas Felipe II-le ja tunnistasid tema kindralkuberneri Juan de Austriat. Seda tuleb eristada Utrechti unioonist, mis sõlmiti hiljem samas kuus.

Tingimused olid:

• Ei tohiks olla rohkem võõrvägede garnisone;
• Riiginõukogu tuleks korraldada nii, nagu Karl V ajal;
• Kaks kolmandikku nõukogu liikmetest tuleks paigaldada kõigi liikmesriikide nõusolekuga.
• Kõik eesõigused, mis olid jõus enne Hollandi mässu, tuleks taastada.
• Katoliiklus oli ainus religioon. Iga teine religioon (s.t. kalvinism) tuleks kaotada.

Allakirjutanud piirkonnad olid:

• Hainaut' krahvkond
• Artois' krahvkond
• Lille, Douai ja Orchies (Lille'i Flandria)
• Cambrai piiskopkond

Piirkonnad, mis soosisid uniooni, kuid ei allkirjastanud seda, olid:

• Namuri krahvkond,
• Luksemburgi krahvkond,
• Limburgi hertsogkond.

Parma hertsog Alessandro Farnese kasutas neid maakondi baasina separatistlike osade (Utrechti uniooni liikmete) vallutamise alustamiseks.