Arnulf Halb

Allikas: Vikipeedia
Kesk-Euroopa kaart aastatel 919–1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on Saksimaa (kollane), Frangimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
 See artikkel on Baieri hertsogist; Frangi riigi keisri kohta vaata artiklit Arnulf (Frangi keiser)

Arnulf Halb (saksa keeles der Böse (halb, kuri, paha); suri 14. juulil 937 Regensburgis) oli Baieri hertsog alates 907 kuni oma surmani ja Saksa vastukuningas 919921. Ta pärines Luitpoldingi dünastiast.

Arnulf mässas legitiimsete Saksa kuningate Konrad I ja Heinrich I vastu.

918. aastal suri Saksa kuningas (911–918) ja Frangimaa hertsog Konrad I. Tema poeg ja tütar olid sel ajal viieaastased ega saanud riiki valitseda. 919. aastal krooniti Heinrich I Saksi dünastiast Saksa kuningaks.

Arnulf Halb ei tunnustanud Heinrichit Saksa kuningana ja kuulutas end 919. aastal vastukuningaks. Arnulf sai 921. aastal sõjas Heinrichilt lüüa ja pidi tolle ülemvõimuga leppima.

Baieri hertsogina võõrandas ta enda mõju suurendamiseks kiriku maid ning sai seetõttu ka oma hüüdnime.

Eelnev
Luitpold
Baieri hertsog
907937
Järgnev
Eberhard

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]