Armeenlased Baltimaades

Allikas: Vikipeedia
Riik 1959 1970 1979 1989 NSVL järgselt (aasta)
Eesti 648 604 845 1669
1444 (2000)
Läti 1060 1511 1913 3069
2742 (2008)
Leedu 471 508 955 1655
1233 (2011)
Baltimaad 2179 2623 3713 6393 5663 (2000–2008)

Baltimaade armeenlased asusid kolme Balti riiki elama peamiselt Nõukogude okupatsiooni ajal.

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1444 armeenlast ning 2011. aasta rahvaloenduse koostamise ajaks oli armeenlaste ametlik arv langenud 1042 inimeseni.[1].[2] Suurem oli armeenlaste arv Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloenduse andmetel, nimelt 1669.[3] Suurem osa Eesti armeenlastest elab Tallinnas (2000. aastal 58%).[1]

Peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist aastal 1991 ei antud Nõukogude perioodil sisse rännanud immigrantidele ning nende Eestis sündinud lastele automaatselt kodakondsust.

Ararati järgi on nime saanud Tallinnas tegutsev jalgpalliklubi Tallinna FC Ararat TTÜ, millel on sidemeid Armeenia jalgpalliklubiga FC Ararat Yerevan.

Läti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebilehe armeniandiaspora.com[4] andmetel on armeenlasi Lätis ca 5000 ning Läti ametlike 2008. aasta andmete järgi 2742.[5] Peamiselt elavad sealsed armeenlased Riias.

Aastal 1887 loodi Lätis armeenlaste ühing. Karl Jägeri aruande järgi mõrvati üks armeenlane Einsatzgruppe A poolt 1941. aastal Daugavpilsis.[6] 1990. aastal asetati Riia kesklinna hatškar. 1991. aastal ilmus esimene number ajakirjast "Ararat", mis peale pausi hakkas taas ilmuma 2002. aastal. Aastaks 2001 oli loodud Riia armeenlaste kogukond.

Leedu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimase Leedu rahvaloenduse (2011) andmetel elas riigis 1233 armeenlast, neist enamus Vilniuses.[7] Armeenlaste ühingud nimetavad aga sealseks armeenlaste arvuks ca 2500.[4] Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Leedus 1655 armeenlast.[8] Armeenlaste Leedu aladele elama asumine Poola-Leedu ühise riigi Rzeczpospolita ajal oli episoodilise loomuga ning tulenes peamiselt kaubanduslikest vajadustest, kuigi ajalooallikatest on teada, et Vilniuses rajati Armeenia kool juba 16. sajandil ning gild 16.–18. sajandil.[9] Üks 19. sajandi Leedu väljapaistvamaid kunstnikke oli Jan Rustem (armeenia keeles Յան Ռուստամ). Suurema osa praegusel ajal Leedus elavate armeenlaste ajalugu on seotud 20. sajandiga. Hatškar püstitati Leedu Ristimäele 2001. aastal ning Kaunase kesklinna 2004. aastal. Vilniuses avati Armeenia kirik 2006. aastal.

Kuulsaid Baltimaade armeenlasi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]