Aristarch Sinkel

Allikas: Vikipeedia

Aristarch Sinkel (13. detsember 1912 Virtsu25. september 1988 Pärnu) oli eesti jurist ja kirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aristarch Sinkel sündis Virtsus rannaasulas postiteenija perekonnas. Alg- ja keskhariduse omandas ta Võru linnas aastatel 1921–1930 ning jätkas õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (19301935). Akadeemiliselt kuulus ta ÜS-i Raimla.

Pärast ülikooli lõpetamist oli ta pikemat aega töötu, siis kohtuametnik Rakveres ja Pärnus, 1941 rahvakohtunikuna Hiiumaal, 1942–1944 sekretär Pärnu maa-ametis. 1944–1980 töötas Sinkel tööstusliku planeerimise alal mitmes Pärnu tööstusettevõttes ja juriskonsuldina Pärnu kaubandusvalitsuses.

Kirjanduslikku tegevust alustas ta aastal 1949, osaledes Rahva Hääle jutuvõistlusel. Võistlusel hinnatud juttude kogumikus ilmus tema "Piusa täht". Esimesele suleproovile järgnesid perioodikas lühijutud ja -näidendid ning humoreskid. Joonistas ka karikatuure[1], mida avaldati 1950. aastatel Pärnu ajalehes Töörahva Hääl.

1956. aastal ilmus tema sulest ajaloolise romaanitriloogia esimene osa, Jüriöö ülestõusu käsitlev "Musta risti ikke all", 1959. aastal järgnes Põhjasõja aega kujutav "Mõõgaga mõõdetud maa". 1967. aastal valminud, Eesti elu ristisõdalaste maaletulekust Põhjasõjani kujutav "Lembitu" jäi esialgu käsikirja, kuni see ilmus kirjaniku tütre Astra Jõgeva toel 2008. aastal.

Ta kuulub autorite hulka, kellele kirjandusloos on jäetud põhjendamatult tagasihoidlik koht. Vähe on kodumaises kirjanduses Sinkeliga võrdseid kirjamehi, kellel panna välja niivõrd mastaapne ajalooline triloogia nagu temal.[2]

Aristarch Sinkel suri 25. septembril 1988 Pärnus ja ta maeti 28. septembril 1988 Pärnu Metsakalmistule.[3]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolised romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Följetonikogumikud[muuda | muuda lähteteksti]

Näidend[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]