Aristaios

Allikas: Vikipeedia
Aristaios. 2. sajandi skulptuur

Aristaios oli vanakreeka mütoloogias Apolloni ja Kyrene poeg, Teeba printsessi Autonoe abikaasa ning Aktaioni isa.

Aristaios sündis Küreenes, linnas Liibüa rannikul, mille tema ema oli asutanud. Hermese palvel andis Gaia talle ambroosiat ja tegi ta sellega surematuks. Nümfid, sealhulgas Melissa, õpetasid talle, kuidas teha piimast juustu, kuidas kasvatada mesilasi ja oliive ning kuidas teha võrke ja lõkse loomade püüdmiseks. Kõike seda õpetas Aristaios pärast inimestele ja sellepärast austati teda põllumajanduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse jumalana. Tema kultus oli lähedane Apolloni kultusele.

Pärastpoole täiendas ta end kentauri Cheironi juures Boiootias. Ta abiellus Boiootia pealinna Teeba kuninga Kadmose tütre Autonoega. Nad said pojad Aktaioni, Charmose ja Kallikarpose ning tütre Makrise.

Kui Aristaiose surelik naine elust lahkus, olid nende lapsed juba täiskasvanud ega vajanud isa hoolt. Aristaios läks rändama. Delfi oraakli soovitusel alustas ta Keose saarelt. Seal elasid Siiriuse kummardajad, kes kannatasid katku käes. Aristaios selgitas kohalikele, et saareelanike seas on Atika kuninga Ikariose mõrvarid. Kui need olid välja selgitatud ja hukatud ning Zeusi auks tempel püstitatud, katk lõppes. Zeus teatas, et sellest ajast puhub igal aastal neljakümne päeva jooksul pärast Siiriuse tõusmist külm tuul, mis jahutab Egeuse mere saari, aga kohalikud jätkasid igaks juhuks endistviisi ka Siiriuse kummardamist.

Edaspidi rändas Aristaios Sardiinias, Sitsiilias ja mujal kreeklaste kogukondades, õpetades oma teadmisi.

Tessaalias kohtas Aristaios Orpheuse naist Eurydiket ja temas süttis naise vastu kirg. Aristaiose eest põgenedes astus Eurydike mürkmaole ja suri maohammustusse.

Pärast seda surid kõik Aristaiose mesilased ära. Ta läks emalt abi küsima. Ema ütles, et vana ja tark merejumal Proteus oskab kindlasti aidata. Proteuselt nõu saamine oli keeruline, sest ta ei ennustanud ega nõustanud kunagi vabatahtlikult, vaid ainult sunniviisil. Teda polnud ka lihtne kinni püüda, sest ta võis oma kuju muuta nii, nagu ise tahtis. Siiski reisis Aristaios Proteuse lemmikkohta Pharose (mõne allika järgi Karpathose) saarele, püüdis Proteuse kinni ega lasknud lahti, kuigi too endale igasuguseid jõledaid kujusid võttis. Lõpuks võttis Proteus löödult oma õige kuju tagasi ja ütles, et Aristaios peab ohverdama jumalatele ja jätma korjused ohverdamispaigale. 9 päeva pärast pidi ta minema korjuseid vaatama. Aristaios tegigi nii ja leidis ühe korjuse seest suure mesilaspere. Edaspidi ei tabanud tema mesilasi enam õnnetused ega hädad.