Argaaniapuu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Argaaniapuu (perekond)

Argaaniapuu
Argaaniapuu Marokos Aguerd Oudadis
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond: Sapotillipuulised Sapotaceae
Perekond: Argaaniapuu Argania
Liik: Argaaniapuu
Ladinakeelne nimetus
Argania spinosa
(L.) Skeels
Sünonüümid

Argania sideroxylon Roem. et Schult., nom. illeg., Elaeodendron argan Retz., Sideroxylon argan (Retz.) Baill., Sideroxylon spinosum L., Tekelia spinosa (L.) Scop., Verlangia argan (Retz.) Neck. ex Raf.

Argaaniapuu (Argania spinosa) on sapotillipuuliste sugukonda kuuluv puu, argaaniapuu perekonna ainus liik.

Leviala ja kasvutingimused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Argaaniapuud Marokos Antiatlase mägedes
Argaaniapuu viljad

Argaaniapuu kasvab endeemsena Maroko edelaosa poolkõrbes ja Alžeeria lääneosas Tindoufi ümbruses. Kunagi oli argaaniapuu levinud kogu Põhja-Aafrikas, kuid nüüd on puu umbes 2,5 miljoni hektarine leviala arvatud UNESCO biosfäärikaitseala koosseisu.[1]

Argaaniapuul on kuni 30 meetri sügavusele ulatuv juurestik ja muu hulgas tänu sellele on ta hästi kohanenud kuiva kliimaga, sealhulgas pikaajalise põuaga.[2] Ta talub hästi kuumust ja on pinnase suhtes vähenõudlik. Puul on tähtis roll pinnase erosiooni takistamises ja kõrbestumise leviku piiramises.[3]

Puu elab 150–200 aasta vanuseks.

Kitsed argaaniapuu otsas

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puu kasvab 8–10 meetri kõrguseks. Tüvi on sageli mitmeharuline ning väändunud ja sõlmiline. See muudab elu lihtsamaks kitsedel, kes armastavad puu otsas lehtede ja viljadega maiustamas käia.[3]

Oksad on ogalised, lehed on ovaalsed, 2–4 cm pikkused.

Puu õitseb aprillis. Õied on väiksed ja kollakasrohelised, viie kroonlehega.

Vili on 2–4 cm pikkune ja 1,5–3 cm laiune. Vilja südamikus on äärmiselt kõva koorega pähkel, mis sisaldab 1–3 õlirikast mandlikujulist seemet. Pähklit ümbritseb lihakas viljasein ja paks koor. Roheline vili muutub valmides kollaseks ja lõpuks kuivab pealiskiht punakaspruuniks koorikuks. Juulis ja augustis kukub vili puu otsast alla.[4] Kitsed suudavad seedida üksnes vilja mahlakat osa, kõvad pähklid väljuvad tervetena ja kohalikud korjavad need hiljem kokku, et neist õli valmistada.[3]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Argaaniapuu seemned

Argaaniapuu seemnetest valmistatakse argaaniaõli, mis on väärtuslik tooraine nii toiduainete-, kosmeetika- kui ka farmaatsiatööstusele.

Puitu on kasutatud kütteks ja tarbeesemete valmistamises. Kütteks kasutatakse ka seemnekestasid.[3]

Õlipressimise jääke kasutatakse loomasöödana.[5]

Argaaniaõli tootmine on Maroko lõunaosa elanike oluline elatusallikas. Varem valmistati õli oma majapidamises ja müüdi eraviisiliselt. Nüüd aga on tootmine koondunud kooperatiividesse, kus töötavad naised. See on paljudes piirkondades naiste jaoks ainuke võimalus töötada väljaspool kodu ja raha teenida.[6]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]