Araukaaria

Allikas: Vikipeedia
Araukaaria
Sammasaraukaaria
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Araukaarialised Araucariaceae
Perekond: Araukaaria Araucaria
Juss.

Araukaaria (Araucaria) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.

Perekonda kuulub 19 liiki, millest 13 on Uus-Kaledoonia endeemid. Ülejäänud araukaarialiigid kasvavad Ida-Austraalias, Uus-Gineal, Norfolki saarel ja Lõuna-Ameerika lõunaosas. Uus-Kaledoonial on nad säilinud saare suhtelise eraldatuse ja stabiilsuse tõttu.

Araukaariad on reliktid. See perekond kujunes välja juba varases keskaegkonnas. Kuni kriidiajastu lõpuni oli see ka põhjapoolkeral levinud.

Araukaariad on massiivse püstise tüvega puud, mis kasvavad 30–80 meetri kõrguseks. Oksad on horisontaalsed; kasvavad männastena ning on kaetud nahkjate okastega. Mõnel liigil on okkad laiad, lehetaolised.

Enamik liikidest on kahekojalised, aga mõned ka ühekojalised või muudavad sugu oma eluajal.

Emaskäbid kasvavad tavaliselt täiesti puu ladvas, on ümmargused ja 7–25 cm läbimõõdus. Neis on 80–200 suurt söödavat seemet, mis meenutavad seedripähkleid, aga on suuremad. Isaskäbid on väiksemad, 4–10 cm pikad ja kas kitsad või silindrilised, 1,5–5 cm läbimõõdus.

Araukaariad kasvavad metsas ja makjas, eelistades avatud paiku.

Paljudele inimestele on kõige tuntum sellesse perekonda kuuluv liik tšiili araukaaria, mille teaduslik nimi on Araucaria araucana. See nimetus tuleneb Kesk-Tšiilis ja Edela-Argentiinas elavate maputšede hispaaniakeelsest nimest Araucano. Sellest on pärit ka maputšede eestikeelne paralleelnimetus "araukaanid". Selle rahva eluala hõlmas tšiili araukaaria põhilise levila ja rahva järgi on ka puu nimetatud. Maputšede omakeelne nimetus araukaariate kohta on Pehuén ja mõned maputšed nimetavad iseennastki nimega pehuenches ('Pehuéni inimesed'), sest nad koguvad suurel hulgal araukaariaseemneid söögiks.

Mõnda araukaarialiiki kasvatatakse ilutaimena omapärase, sümmeetrilise võra poolest. Mõnel liigil, näiteks brasiilia araukaarial ja Cunninghami araukaarial on väärtuslik puit. Paljudel liikidel on söödavad seemned.

Brasiilia ja tšiili araukaariat kasvatatakse Musta mere kaldal ja Kaukaasias ja Krimmis vabas õhus. Kõrget ja Bidwilli araukaariat kasvatatakse ka kodudes ja palmimajades.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Araukaarialiigid jagatakse kahte (mõnikord ka nelja) alamperekonda. Sulgudes on märgitud vastava liigi levila.

Araucaria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laiade okastega, käbi läbimõõt on üle 12 cm, seemnete idanemine on hüpogeiline:

Eutacta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kitsaste nõeljate okastega, käbi läbimõõt on alla 12 cm, seemnete idanemine on epigeiline:

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]