Arabella, mereröövli tütar (film)

Arabella, mereröövli tütar
Arabella, mereröövli tütar
	Arabella, mereröövli tütar (1982)
Žanr	Seiklusfilm
Režissöör	Peeter Simm
Stsenarist	Peeter Simm
Helilooja	Jaanus Nõgisto
Peaosades	Inga-Kai Puskar, Lembit Peterson, Urmas Kibuspuu
Produtsent	Raimund Felt
Filmistuudio	Tallinnfilm
Aasta	1982
Kestus	69 minutit
Riik	NSV Liit
Keel	Eesti
	IMDb profiil

"Arabella, mereröövli tütar" on Eesti film aastast 1982.

Oma teise pika mängufilmi (pärast "Ideaalmaastikku") käsikirja kirjutas Peeter Simm Aino Perviku jutustuse "Arabella, mereröövli tütar" põhjal. Muidugi on selles ka romantikat, kuid ennekõike on tegu mitmekihilise, isegi traagilise linateosega hea ja kurja heitlusest.

Sealjuures pole headus ja kurjus teineteisest müüriga eraldatud, nagu see enamasti lastefilmides on olnud. Nimitegelase enda lihane isa on julmade ja kurjade mereröövlite pealik. Kapten Taaniel Tina on kaval, salakaval ja julm inimene. Ka oma tütart püüab ta kasvatada endasarnaseks – julmaks ja kurjaks. Nagu tõeline mereröövel, oskab Arabella relva käsitseda ja kakelda ning kõik mereröövlite laeval kardavad teda.

Kuid ükskord sattub laevale heasüdamlik rännumees Aadu. Just Aadu toob muutuse Arabella ellu ja õpetab tüdrukut vahet tegema hea ja kurja vahel. Ka mõistma, et elus pole võimsamat asja kui headus.

Peeter Simmi filmis on traditsioonilise lastefilmi kohta tavatult palju rafineeritust ja julmust. Kuid eks ole seda ka Astrid Lindgreni "Röövlitütar Ronjas" ja isegi Hans Christian Anderseni "Lumekuninganna" röövlitüdrukus. Lavastaja usaldab vaatajat ja usub, et ka laps tahab õppida vahet tegema hea ja halva vahel, mis elus pole hoopiski nii lihtne.

Samas on Simmi film mitmekihiline, sisaldades filosoofilist allteksti ja mõtteainet ka täiskasvanuile. Meie igapäevaelu vastuolude taustal on selles muinasloos hulgaliselt pidepunkte tänapäevaga.

Filmivõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Filmivõteteks renditi Hiiu kalurilt kalatraaler STB-7287, millest sai filmi jaoks laev Skorpion. Pärnus tehti laevale taglastus, mustad purjed ja piraadilipp. Skorpioni ümberehitusel jälgiti, et laev vastaks mereregistri nõuetele. Skorpion purjetas võteteks Nõva randa. Võtted kestsid Nõval 30 päeva. Tallinnas kasutati filmimiseks laeva Verhojansk (Koit), mis seisis Paljassaare sadama juures. Purjelaeval Vega filmiti olulised objektid, nagu kaubalaev Matilda, sõjalaev Loreida ja Raudpatsi laev.

Lihtsamad kombineeritud võtted tehti Eestis. Mereröövlid jäämägede vahel filmiti külmhoones. Keerulisemad kombineeritud võtted tehti Krimmis Odessas. Filmiti ühes Odessa basseinis, mis asus pargis. Selleks, et taustal avaneks puhas silmapiir, tuli pargist mõned kasvavad puud maha võtta. Osa võtteid tehti laevamakettidega basseinis – tulekahju laeval, plahvatus laeval, laevahukk, pooleksmurdunud aurik. Maketid saadi Tallinnast.

Filmis tegid trikke kaskadöörid.