Apenniini karihiir

Allikas: Vikipeedia
Apenniini karihiir
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Putuktoidulised Insectivora
Sugukond: Karihiirlased Soricidae
Perekond: Karihiir Sorex
Liik: Apenniini karihiir
Ladinakeelne nimetus
Sorex samniticus
Altobello, 1926
Apenniini karihiire levila
Apenniini karihiire levila

Apenniini karihiir (Sorex samniticus) on liik väikesi imetajaid karihiirlaste sugukonnast karihiirte perekonnast, kes on endeemne liik Apenniini poolsaarel.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnaneb välimuselt mets-karihiirega, kuid nende kromosoomistik ning alalõualuu ja kolju mõõtmed on piisavalt erinevad, et apenniini karihiiri peetakse eraldi liigiks. Nad on mets-karihiirest veidi väiksemad ja lamedama peaga.[2]

Nende tüvepikkus on 68–78 millimeetrit, saba on 33–45 millimeetri pikkune, tagakäpad 11–12,5 millimeetrit. Kehakaal on vahemikus 6,5–10 grammi. Nende ülemiste lõikehammaste köprude vahel on ümarad sälgud ja nende hambavalem on 3/1, 1/1, 3/1, 3/3 = 32.[2]

Elukeskkond ja ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnaneb nii välimuselt kui ökoloogilise niši poolest mets-karihiirega, kuid on levinud ainult mandri Itaalias[2] [Apenniinid]]est kuni Caladriani 300–1160 meetri kõrgusel üle merepinna.[1] Elavad põõsastikes, kuid väldivad tihedat metsa ja eelistavad niisket elukeskkonda[2]: neid leidub ojade läheduses, soodes ja kivimüüridel niisketes piirkondades.[1] Ei ole teada, et nad urge rajaks.[2]

Sigima hakkavad maikuus.[2]

Ohustatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neid loetakse soodsas seisundis liigiks ja nende levila sisse jääb ka kaitsealuseid piirkondi. Nende täpne arvukus ei ole teada, samuti ka muutused populatsioonis, kuid nad on siiski küllaltki laialt levinud. Peamisteks ohtudeks on elupaikade kaotus põllumajanduse ja linnastumise tõttu ning pestitsiidide kasutamine. Apenniini karihiired on kantud Berni konventsiooni III lisa liikide hulka.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Amori, G.. Sorex samniticus. www.iucnredlist.org, 2008. International Union for Conservation of Nature and Natural Resources. Kasutatud 30. oktoober 2012. (Inglise keel)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 MacDonald & Barret 2002, lk 28

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • David W. MacDonald, Pricilla Barret Euroopa imetajad, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002 ISBN 9985-70-100-3

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]