Antoni Orgusaar
Antoni Orgusaar (8. september 1862 Võisiku mõisavald – 19. juuli 1930 Sindi) oli eesti õigeusu vaimulik.
Ta sündis Võisiku vallas Viljandimaal. Vaimuliku hariduse omandas Riia Vaimulikus Seminaris, mille lõpetas 1884. aastal I järgu diplomiga.
Tema esimeseks töökohaks oli Hiiumaal Pühalepa vallas asuv Kuri õigeusu kogudus, kus ta töötas kümme aastat preester-kooliõpetajana. Tema teenistuse ajal toimus piirkonnas suur usuvahetus – ainuüksi aastatel 1885–1887 läks Pühalepa luteri kogudusest õigeusku üle 1023 inimest. Seoses sellega tuli isa Antonil asuda rajama ka kiriku- ja kogudusehooneid, mis ehitati aastatel 1888–1891.
1894. aastal viidi Antoni Orgusaar üle Jõhvi õigeusu koguduse preestriks, kus tema juhtimisel lõpetati 1895. aastal uue Jõhvi Issanda Ristimise kiriku ehitustööd. 13. augustil 1895 pühitses uue kiriku sisse Riia ja Miitavi peapiiskop Arseni.
Töötanud kolmteist aastat Jõhvis, sai isa Antonist 1907. aastal Sindi õigeusu koguduse preester. See jäi tema viimaseks töökohaks, kus ta teenis 23 aastat kuni oma surmani 1930. aastal. Sindis oli ta samuti kooliõpetajaks; samuti oli isa Antoni mõnda aega Pärnumaa praost, siis kirikliku kohtu uurija ja ka vaimulike pihiisa.
Antoni Orgusaar tegeles ka vaimuliku kirjanduse tõlkimisega eesti keelde. Trükis on ilmunud tema tõlgitud kaheosaline "Usk, lootus ja armastus".
Ta maeti 22. juulil 1930 Sindi õigeusu koguduse kalmistule. Isa Antoni matusetalitust toimetasid viis preestrit ja kolm ülempreestrit praost Nikolai Leismani eesteenimisel.
Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- + Ülempreester Antoni Orgusaar. // Uus Elu, 1930, nr 8, lk 6.