Anhüdriidid

See artikkel räägib anhüdriididest üldse; anhüdriidideks nimetatakse sageli happeanhüdriide või karboksüülhappeanhüdriide

---

Anhüdriid

Anhüdriidi tekkimine äädikhappest

Anhüdriid on keemiline aine, mis tekib vee formaalsel eraldumisel happest või alusest.

• Mittemetallide oksiidid, näiteks vääveltrioksiid ja fosfor(V)oksiid, on happeanhüdriidid.
  • Vääveltrioksiid on väävelhappe anhüdriid.

H₂SO₄ – H₂O → SO₃

• • Dilämmastikpentaoksiid on lämmastikhappe anhüdriid. Teda on võimalik saada lämmastikhappe hüdraatimisel fosfor(V)oksiidiga, mis on hügroskoopiline:

2 HNO₃ + P₂O₅ → 2 HPO₃ + N₂O₅

• • Süsinikdioksiid on väga ebastabiilse süsihappe anhüdriid.
• Metallide oksiidid, näiteks kaltsiumoksiid, on aluseanhüdriidid.
  • Naatriumoksiid on naatriumhüdroksiidi anhüdriid:

2 NaOH - H₂O → Na₂O

• • Mõnikord on metalli oksiid ka happe anhüdriid, näiteks mangaan(VII)oksiid on permangaanhappe anhüdriid:

Mn₂O₇ + H₂O = 2HMnO₄

• Anhüdriide, mis tekivad kahest karboksüülhappe molekulist veemolekuli eraldumisel, nimetatakse karboksüülhappeanhüdriidideks.
  • Etaanhappeanhüdriid on etaanhappe anhüdriid:

Etaanhappeanhüdriid

2 CH₃COOH –- H₂O → (CH₃CO)₂O

• Maleiinhappeanhüdriid on tsükliline karboksüülhappeanhüdriid, mis tekib vee eraldumisel maleiinhappest (mis on dikarboksüülhape).

Vaata ka

• Hüdraadid
• Kristallvesi