Andres Lutsar

Allikas: Vikipeedia
Aime ja Andres Lutsar 1995. aastal
Foto: Jaan Künnap

Andres Lutsar (9. märts 1937 Erastvere vald, Võrumaa – 30. september 2007 Tallinn) oli Eesti judotreener, sportlane, spordiestraadi[viide?] artist ning Eesti judoliikumise rajaja.

Aastal 1961 lõpetas Andres Lutsar Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Pärast seda tegutses ta treeneri ja artistina[viide?], oli andekas noortetreener ja mitme tuntud judoka kasvataja. 1972. aastal asutas Lutsar judoklubi Aita nime (praegune Aitado), hiljem oli ta selle president. Ta ise tuli 10 korral Eesti meistriks sambos ja kahel korral akrobaatilistes hüpetes.

Lutsar tegi 1969. aastal sambovõtete juhendajana kaasa filmi "Viimne reliikvia" võtetel, kaskadöörina tegi ta kaasa filmides "Viimne reliikvia" ja "Tulivesi". Lavastas Salme Kultuurikeskuse teatris näidendi "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist".

Andres Lutsar kirjutas judo- ja enesekaitseteemalisi raamatuid (sh "Judo meile" ja "Väike judoõpik") ja artikleid ajakirjandusväljaannetele.

Judoliikumise rajaja Jigorō Kanō eeskuju vääriliselt oli ka Andres Lutsar mitmekülgselt andekas. Ta tegeles peale judopedagoogi ülesannete ka filosoofiaga ning rääkis lisaks emakeelele vene, soome ja inglise keelt. Karismaatilise ja humoorika õhtujuhina juhtis Lutsar nii pulmi kui ka peoõhtuid. Lisaks, mingi aeg 70-ndates ta tegi kaasa Pirita jõesuudmes asuva kuunar-kohviku "Kihnu Jõnni" Kaljo Saarekese varjeteeprogrammis, mängides suupillil 2.MS populaarseid lugusid.

Andres Lutsar suri 30. septembril 2007 Tallinnas ning ta maeti 6. oktoobril 2007 Metsakalmistule[1].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud õpilasi[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Andres Lutsaril on abielust Aimega poeg Jaan Lutsar, kes jätkab ka judokooli Aitado juhatamist ja treeninguid. Lutsaril on kolm pojatütart[viide?].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]