Andres Herkel
|
See artikkel on Eesti poliitikust; munitsipaalametniku kohta vaata artiklit Andres Herkel (ametnik). |
| Andres Herkel | |
|---|---|
 | |
| IX, X, XI, XII ja XIII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 1999–2019 | |
| Eesti Vabaerakonna esimees | |
|
Ametiaeg 2014–2018 | |
| Eelnev | Erakond asutati |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
14. august 1962 Tallinn, Eesti |
| Erakond |
Rahvuslik Koonderakond Isamaa/Erakond Isamaaliit/Isamaa ja Res Publica Liit (1994-2013) Eesti Vabaerakond (2014-) |
| Alma mater | Tartu Riiklik Ülikool (psühholoogia, 1985; ajalugu, 1997) |
| Tunnustus |
Valgetähe IV klassi teenetemärk (2005)[1] |
Andres Herkel (sündinud 14. augustil 1962 Tallinnas) on eesti orientalist, poliitik, Eesti Vabaerakonna juhatuse liige ja endine esimees.
Ta on kuulunud Riigikogu IX, X, XI ja XII koosseisu. Samuti valiti ta XIII Riigikogusse.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Andres Herkel on lõpetanud 1980. aastal Saku Keskkooli. 1985. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia erialal ja 1998. aastal sai Tartu Ülikoolist magistrikraadi ajaloos tööga "Mütoloogiline psühholoogia Vana-India tekstides".
Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Herkel oli Ühendus Res Publica esimees aastatel 1989–1991. Sellest kasvas hiljem välja erakond Res Publica. Pärast Res Publica liitumist erakonnaga Isamaaliit moodustus Isamaa ja Res Publica Liit, kuhu Herkel kuulus kuni 2013. aastani.
Andres Herkel on olnud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni juht. 2009–2011 oli ta ENPA asepresident ning aastast 2012 on ta ENPA Monitooringukomitee esimees.
Andres Herkel on MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik liige. 2013. aasta lõpus valiti ta selle MTÜ esimeheks. VIK alustas uue erakonna moodustamist ning 20. septembril 2014 registreeriti Eesti Vabaerakond. Herkel valiti Vabaerakonna esimeseks esimeheks.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2005 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]
- 2008 – Belgia Kuningriigi Leopold II ordeni suurrist
- 2009 – Poola Vabariigi Teenete Ordeni Ohvitseririst
- 2009 – Aserbaidžaani Ajakirjanike Sõber
- 2011 – Prantsuse Vabariigi Riikliku teeneteordeni komandörikraad
Teosed ja kirjutised[muuda | muuda lähteteksti]
- Laama ja Linnart. Tiibet ja Eesti (koos Mart Laari, Märt Läänemetsa ja Tõnu Nooritsaga; Tallinn, 2012)
- Aserbaidžaani kirjad (Tallinn, 2010)
- Artiklikogumik "Ajalugu on rikas" (Tallinn, 1997)
- "Müüt ja mõtlemine" (Tartu, 2002)
- "Vene mõistatus" (Tartu, 2007)
- "Kuuba südames" (koos Mart Laariga; Tallinn, 2008)
Tema artikleid ja muid publikatsioone on ilmunud nii Eesti kui ka rahvusvahelises ajakirjanduses.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Andres Herkel abiellus Kaie Herkeliga (58) 24. juunil 1983. Paaril on üks poeg.[2]
15. augustil 2018 avalikustati, et ta saab lapse Külliki Kübarsepaga.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 374
- ↑ Abielus Vabaerakonna esimees Andres Herkel saab erakonnakaaslasega lapse: see ei ole afäär, vaid teadlik otsus.
- ↑ Herkel ja Kübarsepp - aastaid ninapidi koos ja tuli ka armastus, Õhtuleht, 15. august 2018
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Andres Herkel |
- Andres Herkel Eesti teadusinfo süsteemis
- Andres Herkeli koduleht ja blogi
- "Europotsentrism vene silma läbi" Sirp, 3. november 2006
- Andres Herkel: Silmaklappidega Eesti
- Andres Herkel and Tony Lloyd, PACE Monitoring Committee co-rapporteurs for Azerbaijan held press conference on the results of their visit to the country
- Andres Herkel. "Linnart Mäll pole asotsiaalne loogik" Sirp, 5. mai 2006
- Andres Herkel. "Mälli mõtteilma allikad" Diplomaatia, märts 2010
- Loeng "India budismi taust", 2002. [1]
- Aitareya upanišaad. Tõlge ja kommentaarid ning artikkel "Kuidas lugeda upanišaade?" - Akadeemia, 9, 1996, lk 1876-1884