Eduard Raehlmann
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Eduard Raehlmann (19. märts 1848 Ibbenbüren, Saksamaa – 1. september 1917 Weimar) oli saksa päritolu Eesti arstiteadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Eduard Raehlmann oli sakslane ja arsti poeg.[1]
Õppis Würzburgi ja Halle Ülikoolis, mille lõpetas 1872 meditsiinidoktori kraadiga, väitekiri "Ueber Farbenempfindung in dem peripheren Netzhantporthien". Oli 1872–1879 Strasbourgis professor L. Lagueri silmakliiniku assistent, ühtlasi 1875–1879 Strasbourgi Ülikooli eradotsent, 1879–1900 Tartu Ülikooli oftalmoloogia professor ja silmakliiniku juhataja. Aastast 1900 elas Münchenis. Tema ajal 1882 sai Tartu Ülikooli silmakliinik juurdeehitise.[1][2]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: füsioloogiline optika, silmakudede patoloogilise muutused trahhoomi ja teiste haiguste puhul. Avaldas Tartus u 25 teadustrükist. Elu lõpupoole tegeles ka kunstiajaloo küsimustega.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ueber Verhältnisse der Farbenempfindung bei indirectem und directem Sehen. // Graefe's Archiv für Ophthalmologie (1873)
- Bericht über die Wirksamkeit der Universitäts-Augenklinik zu Dorpat für den Zeitraum vom October 1879 bis April 1881 nebst kürzeren ophthalmologischen Abhandlungen (1881)
- Ueber die Pathologie des Trachoms. // Wiener Med. Wschr. (1891)
- Über die Rückwirkung der Gesichtsempfindungen auf das physische und das psychische Leben: eine ophthalmologisch-psychologische Betrachtung nebst Erfahrungen an Schwachsichtigen und Blinden. // Z. für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, (1895)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Левицкий II, 89-91
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II, 245, 247
- Käbin, I. 288, 290
- Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 51, 54.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.