Anatoomilised asenditähistused

Allikas: Vikipeedia

Anatoomilised asenditähised (inglise keeles anatomical terms of location) on erinevate, ka anatoomiaga seotud, rahvusvaheliste organisatsioonide poolt komplekteeritud ja ühtlustatud soovituslikud anatoomianomenklatuurides toodud tähised, mis lähtuvad loomaanatoomia oskussõnadest ladina keele baasil.

Topograafilises anatoomias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looma, tema elundite ja nende osade asendi kirjeldamisel võetakse aluseks looma normaalne seisuasend- kujutades teda horisontaalsel pinnal ja toetumas kõigile neljale jalale.

Tasandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskpidine ehk mediaantasand (planum medianum) jagab looma keha pikuti kaheks sümmeetriliseks pooleks- vasakuks ja paremaks.

Mediaantasand kujundab looma keha dorsoventraalselt läbides keha välispinnal kaks mõttelist joont - ventraalse ja dorsaalse mediaanjoone (linea mediana: ventralis et dorsalis).

Mediaantasandiga paralleelselt asetsevad eest-taha- ehk sagitaaltasandid (plana sagittalia).

Risti - ehk transversaaltasandid (plana transversalia) paiknevad pea, kaela, kere, saba, jäsemete ja elundite või nende osade pikitelje suhtes risti.

Selg- ehk dorsaaltasandid (plana dorsalia) kulgevad pea, kaela ja saba pikiteljega, samuti looma seljaga ja käe- või jalaseljaga paralleelselt (välja arvatud ees- ja tagajäseme osad ülevalpool randme- ja kannaliigest), kuid mediaan- ja ristitasanditega perpendikulaarselt.[1]

Suunad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suundade äramärkimisel tuleb arvestada uuritava elundi ja nende osade paiknemist.

Levinuimad anatoomilised asenditähistused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinuimad asenditähistused on järgmised:

Tähiseid saab omavahel kombineerida, näiteks ventromediaalne.

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 16, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.